Sisekorraeeskirjad ja sisekontrolli eeskirjad

Rahvusvaheliste sanktsioonide seaduse alusel koostatud sisekorraeeskirjad on kehtestatud rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamiseks ning rahapesuvastase ja rahapesuvastase seaduse kohaldamiseks. terrorismi rahastamise vastase võitluse seadusega ning nende rakendamiseks on kehtestatud sisekontrolli eeskirjad rakendamine.

1. ÜLDSÄTTED

  • 1.1. Nende eeskirjadega kehtestatakse ettevõttesisesed turvameetmed, mis on ette nähtud järgmiste ülesannete täitmiseks kliendi hoolsuskohustuse meetmete võtmiseks, et kehtestada kontroll nõuete täitmise üle, mis käsitlevad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning kahtlaste ja ebatavalised tehingud.
  • 1.2. Nende eeskirjade aluseks on rahvusvaheline sanktsiooniseadus, rahapesuvastane ja rahapesu tõkestamise seadus. terrorismi rahastamise vastase võitluse seadus (AML/CFT) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849. Parlamendi ja nõukogu määrus.
  • 1.3. Nende eeskirjade eesmärk on suurendada äritegevuse usaldusväärsust ja läbipaistvust. keskkonda, et vältida Vabariigi finantssüsteemi ja majandusruumi kasutamise rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil.
  • 1.4. Need eeskirjad reguleerivad ja kehtestavad:
    • 1) riskide hindamise, juhtimise ja vähendamise põhiprintsiibid, mis on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud riske;
    • 2) kliendi suhtes võetavate hoolsusmeetmete kohaldamise kord, sealhulgas lihtsustatud või tõhustatud kliendi suhtes kohaldatava hoolsuskohustuse rakendamise kord meetmeid;
    • 3) vastutus andmete kogumise ja sellega seotud kliendi hoolsuskohustuse meetmete eest, mis on seotud avalikustamisega seoses juriidiliste isikute tegelike tegelike kasusaajate kohta;
    • 4) juhised selle kohta, kuidas tõhusalt kindlaks teha, kas tegemist on isikuga, kes on seotud riigiasutustega või isikuga, kes on seotud kohalike omavalitsustega või isikuga, kes on kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelisi sanktsioone või isikuga, kelle elukoht või asukoht on asukoht on kolmandas riigis, kus on kõrge riskiga;
    • 5) andmete kogumise kord, nende turvalisus ja kättesaadavus;
    • 6) kliendi ja sellega seotud riskide tuvastamise mudelid;
    • 7) metoodika ja juhised selle kindlaksmääramiseks, kas kohustatud üksus on kahtlustatav seoses seoses rahapesu ja terrorismi rahastamisega või tegemist on kahtlase tehingu või asjaoludega, samuti juhised teavitamisnõuete täitmise kohta ja juhtkonnale teatamise korra kohta;
    • 8) halduskorraldus ja sellega seotud riskide hindamine seoses olemasolevate uute tehnoloogiate, teenuste ja toodetega, sealhulgas uute või ebatraditsiooniliste müügikanalitega või seoses arenevate tehnoloogiatega;
    • 9) teabe kogumine kontoomanike kohta ja avalikustamisega seotud kohustused.
  • 1.5. Menetlusreeglite sätteid kohaldatakse kõigi ärisuhetega seotud tehingute suhtes. ja klientidega, sealhulgas tehingute suhtes, mis sõlmitakse esindajate abil, ning viisil, mis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus) sätestatud viisil. äritegevuse üleandmisel kolmandale isikule.
  • 1.6. Juriidilise isiku vastutav isik on juhatus, filiaali vastutav isik on filiaali juhataja või nende puudumisel peaks kohustatud üksus andma töötajatele kelle vastutusalasse kuulub partnerluste või tehingute sõlmimine, täitmiseks käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks nõuetekohast kutseõpet, mis peaks jätkuma pärast seda, kui töötaja alustab eespool nimetatud kohustuste täitmist ja pärast seda korrapäraselt või vajaduse korral. Veebilehel koolituse käigus tuleks muu hulgas anda teavet kavandatava menetlusliku reeglitest, rahapesu ja terrorismi rahastamise kaasaegsetest meetoditest ning nendega seotud riskidest, isikuandmete kaitse nõuetest, selliste tehingute tuvastamise meetoditest, mis võivad olla rahapesu ja terrorismi rahastamisega seotud tehingutest ning suunistest, kuidas sellistes olukordades tegutseda.
  • 1.7. Ettevõtte juhatus on kohustatud tutvuma käesolevate eeskirjadega ja oma rakendustega kõiki töötajaid tööle kandideerimisel ja edaspidi vastavalt vajadusele, kuid mitte vähem kui kord aastas.
  • 1.8. Ettevõtte töötajad ja juhatus on kohustatud kinnitama allkirjaga oma tutvumist käesoleva koodeksiga.
  • 1.9. Ettevõtte töötajad ja juhatus vastutavad isiklikult vastavuse eest. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise eest seadusega ettenähtud viisil.
  • 1.10. Ajakirjeldusi kontrollitakse ja täiendatakse korrapäraselt, kuid mitte vähem kui kord aastas.
  • 1.11. Ettevõtte töötajad on kohustatud tundma ja rangelt järgima järgmisi sätteid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist, samuti juhiseid rahapesu ja terrorismi rahastamise märkide tuvastamise kohta, mis on esitatud tehingute kohta, mille on koostanud rahapesu andmebüroo ja mis põhinevad käesoleva koodeksi nõuetel.
  • 1.12. Ettevõtte töötajad peaksid iseseisvalt tutvuma seaduste ja muude õigusaktidega, mis on avaldatud finantsteabeüksuse veebilehel http://www.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/ vähemalt kord aastas.
  • 1.13. Kohustatud üksused teevad koostööd üksteisega ja riiklike järelevalveasutustega, samuti õiguskaitseasutustega, et vältida rahapesu ja terrorismi rahastamist, sealhulgas nende käsutuses oleva teabe esitamine ja päringutele vastamine mõistliku aja jooksul, järgides ettenähtud nõudeid ja pidades kinni õigusaktides sätestatud piirangutest.

2. MÕISTED

  • 2.1. Rahapesu - kuritegeliku tegevuse kaudu saadud vara või vara omandamine, mille eesmärk on osalemine kuritegelikus tegevuses:
    • 1) vara ümberkujundamine või vara üleandmine, kui on teada, et selline vara on saadud kuritegeliku tegevuse tulemusena või selles osaledes, et varjata ebaseaduslikku päritolu vara või kuritegelikus tegevuses osaleva isiku abistamiseks nii et ta hoiduks oma tegevuse õiguslikest tagajärgedest;
    • 2) omandamine, valdamine või kasutamine, kui selle kättesaamisel on saanud teada, et see oli saadud kuritegelikul teel või kuriteos osalemisega;
    • 3) tegeliku olemuse, päritolu, asukoha, kõrvaldamise viisi varjamine või varjamine, omandiõiguse ümberkujundamine või varjamine või muude varaga seotud õiguste varjamine, või kui sai teatavaks, et selline vara on saadud järgmiste tegevuste tulemusena kuritegeliku tegevuse või kuriteos osalemisega;
    • 4) rahapesu on osalemine punktis 2.1.1 nimetatud tegevuses, seos sellega, püüdes selles osaleda ja igakülgselt hõlbustada ja õhutada või pakkuda soodsaid tingimusi või anda nõu;
    • 5) rahapesu loetakse selliseks ka juhul, kui kuritegelik tegevus, mis rahapesu objektiks olev vara tekitas, toimus teise riigi territooriumil riigi territooriumil;
    • 6) rahapesu loetakse selliseks ka siis, kui kuritegeliku tegevuse üksikasjad on mille tulemusel on saadud rahapesu objektiks olev vara, ei ole kindlaks tehtud.
  • 2.2. Terrorismi rahastamine ja selle toimepanemise rahastamine on terroristide ebaseaduslik tegevus. tegu karistusseadustiku 2373 tähenduses. Rahapesu andmebüroo - rahapesu andmebüroo on sõltumatu politsei- ja piirivalveameti struktuuriüksus, mis teostab järelevalvet ja mille peamine ülesanne on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine Eestis. Rakendab riiklikku sunniviisilist seaduses sätestatud alusel ja viisil. Aadress: Tööstuse 52, 10416 Tallinn; e-post: [email protected]; telefon: (+372) 612 3840; faks: (+372) 612 3845.
  • 2.3. Sularaha - sularaha määruse (EÜ) nr 1889/2005 artikli 2 lõike 2 tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1889/2005 (ühenduse territooriumile siseneva või sealt väljaviidava sularaha kontrollimise kohta) (ELT L 309, 25.11.2005, lk 9-12).
  • 2.4. Vara - mis tahes ese ning õigus omandiõigusele sellisele esemele või dokumendile. mis tõendab esemega seotud õigusi, sealhulgas elektrooniline dokument, ja saadud kasu sellisest objektist saadavat kasu.
  • Kohustatud isik - AML/CFT §-s 2 nimetatud isik, sealhulgas majandus-, kutse- ja kutsetegevust järgmiste isikute puhul:
    • 1) krediidiasutused;
    • 2) finantsasutused;
    • 3) hasartmängude korraldajad, välja arvatud kommertsloteriide korraldajad;
    • 4) isikud, kes vahendavad tehinguid, mis on seotud kinnisvara omandamise või kasutusõigusega; kauplejad kauplemisseaduse tähenduses, kui sularahamaksu suurus on vähemalt 10 000 eurot või samaväärne summa muus vääringus kauplejale või kaupleja poolt, olenemata sellest, kas finantseerimisvahendid kohustus täidetakse tehingu raames ühekordse summana või mitme seotud makse kaudu mitme aasta jooksul. kuni ühe aasta jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
    • 5) isikud, kes tegelevad väärismetallide, väärismetalltoodete ostu või hulgimüügiga või vääriskividega, välja arvatud väärismetallid ja väärismetallist tooted, mida kasutatakse tootmises, teaduslikes või meditsiinilistel eesmärkidel;
    • 6) audiitorid ja raamatupidamisteenuste osutajad;
    • 7) raamatupidamis- või maksunõustamisteenuste pakkujad;
    • 8) usaldus- ja ettevõtlusteenuste pakkujad;
    • 9) virtuaalse valuuta ja fiatvaluuta vahetamise teenuse pakkujad;
    • 10) virtuaalse valuuta rahakoti teenuse pakkujad;
    • 11) väärtpaberite keskdepositoorium, kus ta korraldab väärtpaberikontode avamist ja osutab registrikannetega seotud teenuseid ilma kontooperaatori vahendamiseta;
    • 12) ettevõtjad, kes osutavad piiriülest sularaha- ja väärtpaberitransporditeenust;
    • 13) pandimüüjad.
  • 2.6. Ärisuhe on suhe, mis tekib pikaajalise lepingu sõlmimisel. kohustusliku üksuse poolt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud pikaajaline leping, mille eesmärk on pakkuda teenuse osutamiseks või kaupade müümiseks või muul viisil turustamiseks või mis ei põhine pikaajalisel lepingul, kuid mille puhul võib mõistlikult eeldada, et teatud kestus on lepingu sõlmimise ajal kontakti loomine ja mille jooksul kohustatud üksus teeb korduvalt eraldi tehinguid majandus- või kutsetegevuse käigus teenuse või kutsealase teenuse osutamisel, kutsealaseid toiminguid sooritades või kaupu pakkudes.
  • 2.7. Klient - isik, kes on kohustatud üksusega ärisuhetes.
  • 2.8. Vääriskivid - looduslikud ja kunstlikud vääriskivid ning poolvääriskivid, nende pulber ja tolm ning looduslikud ja kultiveeritud pärlid.
  • 2.9. Väärismetall - väärismetall väärismetallide artiklite tähenduses. seadus.
  • 2.10. Väärismetalltoode - väärismetalltoode väärismetallitoodete seaduse tähenduses. seaduses määratletud tähenduses.
  • 2.11. Virtuaalne valuuta - digitaalsel kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt kujutatud. ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või juriidilised isikud võtavad maksevahendina vastu. maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend ega raha artikli 4 lõike 25 tähenduses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 (makseteenuste kohta makseteenustes) siseturul, millega muudetakse direktiive 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ja 2013/36/EL ning määrust (EL) nr 1093/2010 ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2007/64/EÜ (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35-127) või makseteenuse osutamise tehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.
  • 2.12. Virtuaalvaluuta rahakoti teenus - teenus, mille raames on võtmeid genereeritakse klientidele või hoitakse klientide krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada selleks, et kasutada virtuaalvaluutade hoidmiseks, säilitamiseks ja ülekandmiseks.
  • 2.13. Kohustusliku üksuse kõrgem juhtkond tähendab ametnikku või töötajat, kellel on piisavalt teadmised asutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist ja piisavad teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist ning piisav kõrgema ametikohaga, et võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad tema riskipositsiooni, ning ei pea igal juhul kuuluma juhatuse liige.
  • 2.14. Valuutavahetusteenused - kehtiva valuuta vahetamine teise kehtiva valuuta vastu. valuuta vastu, mida ettevõtja kasutab oma majandus- või kutsetegevuses.
  • 2.15. Kontsern - ettevõtjate grupp, mis koosneb emaettevõtjast, selle tütarettevõtjatest äriseadustiku § 6 tähenduses ja üksustest, milles emaettevõtja ettevõtja või tema tütarettevõtjad omavad osalust, samuti ettevõtjad, mis moodustavad ühisettevõtte konsolideerimisgrupi raamatupidamise seaduse § 27 lõike 3 tähenduses;
  • 2.16. Kõrge riskiga kolmas riik on riik, mis on määratletud delegeeritud õigusaktis, mis on vastu võetud järgmistel alustel Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 9 lõike 2 kohaselt, mis käsitleb rahandussüsteemi rahapesu või terrorismi eesmärgil kasutamise vältimise kohta millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141/73, 05.06.2015, lk 73-117).
  • 2.17. Kontaktisik on töötaja, kes on määratud haldusnõukogu otsusega ja kes on rahapesu andmebüroo kontaktisikuks ja reguleerib rakendamise kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetodeid. Kui konkreetne kontaktisik kontaktisikut ei ole määratud haldusnõukogu otsusega, siis sellisel juhul on kontaktisiku ülesanded kontaktisiku ülesandeid täidab juriidilise isiku juhatus.
  • 2.17. Kontaktisik on töötaja, kes on määratud haldusnõukogu otsusega ja kes on rahapesu andmebüroo kontaktisikuks ja reguleerib rakendamise kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetodeid. Kui konkreetne kontaktisik kontaktisikut ei ole määratud haldusnõukogu otsusega, siis sellisel juhul on kontaktisiku ülesanded kontaktisiku ülesandeid täidab juriidilise isiku juhatus.

3. RIIKLIK RISKIANALÜÜS

  • 1) on ette nähtud töötada välja õigusaktid rahapesu ja terrorismi tõkestamiseks rahastamist ning hõlmata muid valdkondi ja nendega seotud valdkondade reguleerimist, samuti arendada välja juhised järelevalveasutustele ja nende muutmise vajadus;
    • 2) määrab muu hulgas kindlaks sektorid, valdkonnad, tehingusummad ja -tüübid ning, kui vajaduse korral riigid või jurisdiktsioonid, mille suhtes kohustatud üksused peavad kohaldama tõhustatud nõuetekohaseid hoolsusmeetmeid ning vajaduse korral täpsustab meetmeid;
    • 3) määrab muu hulgas kindlaks sektorid, valdkonnad, tehingusummad ja -tüübid, mille puhul rahapesu ja terrorismi rahastamise risk on väiksem ja kus on võimalik kohaldada lihtsustatud hoolsusmeetmeid;
    • 4) annab oma valitsemisala ministeeriumidele ja asutustele juhiseid seoses vahendite eraldamine ja prioriteetide seadmine rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil.
    • 3.2. Riikliku riskianalüüsi rakendamise järel asjakohane teave, statistika ja analüüsid. mis on avaldatud või tehtud kättesaadavaks ministeeriumidele või asutustele nende pädevusvaldkonna valitsemisalas, sealhulgas asjakohased riskihinnangud, aruanded ja rahvusvaheliste organisatsioonide soovitused. organisatsioonide ja Euroopa Komisjoni soovitused võetakse arvesse ja kogutakse, võttes seejuures arvesse andmekaitse nõudeid.
  • 3.3. Riikliku riskihindamise üldistatud tulemused on avaldatud veebilehel rahandusministeeriumi veebilehel ja tehakse viivitamata kättesaadavaks kohustatud üksustele, Euroopa Komisjonile, Euroopa järelevalveasutustele ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele.
  • 3.4. Riikliku riskianalüüsi alusel võib valdkonna eest vastutav minister määruse alusel kehtestada piirmäärad, ärisuhte jälgimise nõuded või muud riskipõhised piiranguid, mille eesmärk on rahapesu või terrorismi rahastamise riski vähendamine.
  • 4. KOHUSTATUD ÜKSUSE TEGEVUSEST TULENEVATE RISKIDE JUHTIMINE

4.1. Rahapesu ja rahapesu riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks ning oma tegevusega seotud terrorismi rahastamise riskianalüüsi, koostavad kohustatud üksused riskianalüüsi, võttes arvesse võttes arvesse vähemalt järgmisi riskikategooriaid:

  • 1) klientidega seotud riskid;
    • 2) riikide, geograafiliste piirkondade või jurisdiktsioonidega seotud riskid;
    • 3) toodete, teenuste või tehingutega seotud riskid;
    • 4) risk, mis on seotud teabevahetuse, vahendamise või toodete, teenuste, tehingute või tarnekanalitega kohustatud üksuse ja klientide vahel.
    • 4.2. Riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja analüüsimiseks võetavad meetmed peavad olema proportsionaalsed nende iseloomuga, suuruse ja keerukuse tasemega, mis on seotud kohustatud isiku majandus- ja kutsetegevusega. üksus.
  • 4.3. Riskihindamise tulemusena kehtestab kohustatud üksus:
  • 1) madalama ja kõrgema rahapesu ja terrorismi rahastamise riski valdkonnad;
    • 2) riskivalmidust, sealhulgas toodete ja teenuste mahtu ja ulatust, mida pakutakse äritegevuse käigus;
    • 3) riskijuhtimise mudel, sealhulgas lihtsustatud ja tõhustatud hoolsusmeetmed, et tuvastatud riskide leevendamiseks.
    • 4.4. Riskivalmidus tähendab kohustusliku üksuse riskipositsiooni taseme ja liikide kogusummat, mida kohustatud üksus on valmis oma majandustegevuseks ja oma eesmärkide saavutamiseks vastu võtma. strateegiliste eesmärkide saavutamiseks, ning mille kohustusliku üksuse kõrgem juhtkond on kirjalikult kindlaks määranud. Eespool öeldut kohaldades tuleks arvesse võtta ka riski, mida kohustatud üksus on valmis võtma võtta või mida ta soovib vältida seoses oma äritegevusega ning kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete mehhanismidega, nagu näiteks kavandatud tulu, kapital või muud meetodid, mida kasutavad teised likviidsed fondid või muude asjaoludega, nagu maineriskid ja rahapesu ja terrorismi rahastamise või juriidilise ja muud riskid, mis on seotud ebaeetilise tegevusega.
  • 4.5. Riskivalmiduse kohaldamisel peab kohustatud üksus määrama vähemalt need riskide kliendi omadusi, mida tuleks ärisuhetes vältida, ja, kui on olemas mille puhul oleks vaja kohaldada kliendi suhtes kõrgendatud hoolsusmeetmeid, sealhulgas neid kui kohustatud üksus peab hindama selle kliendiga seotud riske ja määrama asjakohased meetodid nende riskide vähendamiseks.
  • 4.6. Riskihindamine ja riskivalmiduse kehtestamine tuleb dokumenteerida, dokumendid peavad olema tuleb vajaduse korral ajakohastada ja lähtuda riikliku riskihindamise avaldatud tulemustest. Veebilehel pädeva järelevalveasutuse nõudmisel esitab kohustatud üksus dokumendid pädevale järelevalveasutusele järelevalveasutusele.
  • 4.7. Rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemi kohaldamisel eeldatakse, et kohustatud üksus, mis on emaettevõtja kontsernis, kohaldab kogu kontserni hõlmavaid protseduurireegleid ja sisekontrolli eeskirju, et kontrollida järgimist sõltumata sellest, kas kõik kontserni kuuluvad ettevõtjad asuvad ühes riigis või erinevates riikides. See kohustus hõlmab muu hulgas kogu kontserni hõlmava korra kehtestamist. rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alase teabe vahetamiseks ning sarnaste eeskirjade kehtestamist, et kaitsta isikuandmete kaitse kohta. Kohustuslik üksus tagab, et kogu kontserni hõlmav menetluskord ja sisekontrolli eeskirjades nende järgimise kontrollimiseks võetakse asjakohasel määral arvesse teise liikmesriigi õigust. Euroopa Liidu liikmesriigi õigus, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi direktiivi (EL) 2015/849 ja nõukogu määrust, kui kohustatud üksusel on esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõte selles liikmesriigis.
  • 4.8. Kui kohustatud üksusel on esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõte kolmandas riigis. riigis, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise miinimumnõuded ei ole samaväärsed direktiivi (EL) 2015/849 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile, siis on esindus, filiaal ja enamusosalusega äriühing tütarettevõtja järgib töökorda ja sisekontrolli eeskirju, mis vastavad direktiivi käesoleva seadusega, sealhulgas isikuandmete kaitse nõuetega, seadusega lubatud ulatuses kolmanda riigi õigusaktidega.
  • 4.9. Kui kohustatud üksus tuvastab olukorra, kus kolmanda riigi õigus ei võimalda menetluskorra või sisekontrolli eeskirjade rakendamist, mis vastaksid direktiivi nõuetele. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuetele oma esinduses, filiaalis või enamusosalusega tütarettevõttes, teavitab kohustatud üksus sellest sellest pädevale järelevalveasutusele. Pädev järelevalveasutus teavitab liikmesriike ja vajaduse korral Euroopa järelevalveasutustele, kui on ilmnenud, et vastavalt käesoleva alajao esimese lause kohaselt, et kolmanda riigi õigus ei võimalda kohaldada direktiivi (EL) 2015/849 nõuetele vastavat töökorda või sisekontrolli eeskirju Euroopa Parlamendi ja nõukogu nõuetele. Käesolevas jaos nimetatud juhul peab kohustatud üksus tagab täiendavate meetmete kohaldamise esinduses, filiaalis või enamusosalusega äriühingus tütarettevõtte puhul, et rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud riske saaks tõhusalt hallata muul viisil, teavitades pädevat järelevalveasutust võetud meetmetest. Sellisel juhul on pädeval järelevalveasutusel õigus teha ettekirjutus, milles nõutakse muu hulgas, et kohustatud üksus või selle esindus, filiaal või enamusosalusega tütarettevõte:
  • 1) hoiduda uute ärisuhete loomisest riigis;
    • 2) lõpetada olemasolevad ärisuhted riigis;
    • 3) peatada teenuse osutamine osaliselt või täielikult;
    • 4) tõmbab end üles;
    • 5) kohaldada muid meetmeid, mis on sätestatud regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille on vastu võtnud Euroopa Komisjon direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 7 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 8/856/88 alusel.
    • 4.10. Rühmasiseselt on finantsteabeüksusele teatatud kahtluse kohta käiv teave võib jagada, kui rahapesu andmebüroo ei ole andnud teistsugust korraldust.
  • 4.11. Kui välismaine teenuseosutaja on kohustatud üksus ja tal on filiaal, mis on registreeritud Saksamaal. Eesti äriregistris või kui välisriigi teenuseosutajal on enamusosalusega tütarettevõte, siis on ei pea kohaldama kogu kontserni hõlmavaid protseduurireegleid või sisekontrollieeskirju niivõrd, kuivõrd nende järgimine oleks vastuolus siseriikliku riskianalüüsiga, mis on koostatud lähtuvalt AML/CFT või nõuetega mis on kehtestatud rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise eeskirjas või selle alusel.
  • 5. KLIENDI HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISE MEETMED

5.1. Erilist tähelepanu tuleb pöörata tehinguga seotud isikule või kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad rahapesule või terrorismi rahastamisele, või rahapesu või terrorismi rahastamisega ilmselge seosele, sealhulgas keerukale tehingule suure mahuga, samuti ebatavaline tehing, millel ei ole konkreetset finantseesmärki.

  • 5.2. Klientide suhtes kohaldatakse järgmisi nõuetekohase hoolsuse meetodeid:
  • 1) kliendi või juhutehingus osaleva isiku tuvastamine ja esitatud teabe kontrollimine usaldusväärsest ja sõltumatust allikast, sealhulgas elektroonilise identifitseerimise vahendite ja usaldusteenuste kasutamise abil, et elektroonilisi tehinguid;
    • 2) kliendi või juhuslikus tegevuses osaleva isiku tuvastamine ja kontrollimine tehing ja nende esindusõigus;
    • 3) tegeliku tulusaaja tuvastamine ja tema isikusamasuse kontrollimiseks, võttes meetmeid sellises ulatuses, mis võimaldab kohustatud üksusel veenduda, et ta teab, kes on tegelik tulusaaja on ning mõistab kliendi või kliendi omandi- ja kontrollistruktuuri või juhutehingus osaleva isiku kohta;
    • 4) ärisuhete mõistmine, juhuslik tehing või tegu ja vajaduse korral, teabe kogumine selle kohta;
    • 5) teabe kogumine selle kohta, kas isik on poliitiliselt eksponeeritud isik, tema pereliikmed või teadaolevalt lähedane isik;
    • 6) ärisuhte jälgimine.
    • 5.3. Käesoleva punkti 5.2 rakendamisel peab kohustatud üksus mõistma, et ärisuhte eesmärki või juhutehingu eesmärki, tuvastades, muu hulgas alaline asukoht, tegevuskoht või elukoht, kutseala või valdkond, kus tegutseb tegevusala, peamised lepingupartnerid, makseharjumused ning juriidilise isiku puhul ka kliendi või juhutehingus osaleva isiku kogemus.
  • 5.4. Väljaspool ärisuhet tehtud juhutehingu puhul on kohustatud üksus kogub teavet tehingus kasutatud vara päritolu kohta, selle asemel et kohaldada käesoleva jao punkti 5.2 alapunkt 4.
  • 5.5. Isik, kes osaleb majandus- või kutsetegevuses tehtud tehingus, isik, kes kutsealases tegevuses osalev isik või kutsealast teenust kasutav isik või klient esitab aadressil kohustatud üksuse taotlusel dokumendid, mis on vajalikud hoolsusmeetmete kohaldamiseks mis on sätestatud käesoleva punkti 5.2 alapunktides 1-4 ja esitab asjakohase teabe. A isik, kes osaleb majandus- või kutsetegevuses tehtud tehingus, isik kutsealases tegevuses osalev isik või kutsealast teenust kasutav isik või klient tõendab, et kohustatud üksuse taotlusel allkirjaga esitatud teabe õigsust ja hoolsusmeetmete kohaldamiseks esitatud dokumentide õigsust.
  • 5.6. Käesoleva jaotise punkti 5.2 alapunktides 1-5 nimetatud hoolsusmeetmed peavad olema järgmised kohaldada enne tehingu sõlmimist, enne ja väljaspool partnerlust.
  • 5.7. Kliendi või kliendi esindaja isik võib olla usaldusväärne järgmistel alustel usaldusväärsest ja sõltumatust allikast saadud teabe alusel ka siis, kui on loodud usaldusväärne ja sõltumatu ärisuhte loomisel, tingimusel et see on vajalik selleks, et mitte häirida tavapärast äritegevust. Sellisel juhul tuleb isikusamasuse kontrollimine teostada võimalikult kiiresti ja enne kui enne siduvate meetmete võtmist.
  • 5.8. Kohustuslik üksus võib valida, millises ulatuses kohustust täidetakse ja kas on vaja kontrollida seetõttu kasutatud teavet ja andmeid usaldusväärse ja sõltumatu allika abil.
  • 5.9. Ärisuhete suhtes võetavaid hoolsusmeetmeid võib kohaldada lihtsustatud viisil, kui lihtsustatud korras, tingimusel et madalamat riski iseloomustav tegur on olnud tuvastatud ja ay vähemalt järgmised kriteeriumid on täidetud:
  • 1) kliendiga on sõlmitud pikaajaline leping kirjalikult, elektrooniliselt või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;
    • 2) payments accrue to the obliged entity in the framework of the business relationship only via an account held in a credit institution or the branch of a foreign credit institution registered in the Estonian commercial register or in a credit institution established or having its place of business in a contracting state of the European Economic Area Agreement or in a country that applies requirements equal to those of Directive (EU) 2015/849 of the European Parliament and of the Council;
    • 3) sissetulevate ja väljaminevate maksete koguväärtus tehingute raames tehtud ärisuhetes ei ületa 15 000 eurot aastas.
    • 6. LIHTSUSTATUD KLIENDIKONTROLLI MEETMED

6.1. The obliged entity may apply simplified customer due diligence measures where a in the risk assessment prepared on the basis of the risk analysis, which is compiled by the obliged person, it is established that, in the case of the economic or professional activity, field or circumstances, the risk of money laundering or terrorist financing is lower than usual.

  • 6.2. Enne kliendi suhtes lihtsustatud hoolsusmeetmete kohaldamist kliendi suhtes peab kohustatud isik üksus kindlaks, et ärisuhe, tehing või toiming on väiksema riskiga.
  • 6.3. Lihtsustatud kliendikontrolli meetmete kohaldamine on lubatud selles ulatuses, et kohustatud üksus tagab tehingute, toimingute ja ärisuhete piisava järelevalve, nii et oleks võimalik tuvastada ebatavalisi tehinguid ja võimaldada teatada kahtlastest tehingutest vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse §-s 49 sätestatud menetlusele.
  • 7. TÕHUSTATUD KLIENDIKONTROLLI MEETMED

7.1. Kohustuslik üksus kohaldab tugevdatud kliendikontrolli meetmeid, et asjakohaselt hallata ja vähendada tavapärasest suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski.

  • 7.2. Tõhustatud kliendikontrolli meetmeid rakendatakse alati, kui:
  • 7.2. Tõhustatud kliendikontrolli meetmeid rakendatakse alati, kui:
    • 1) isiku tuvastamisel või esitatud andmete kontrollimisel on kahtlused esitatud andmete tõesuses, dokumentide ehtsuses või isiku tuvastamises tegeliku tulusaaja suhtes;
    • 2) klient on poliitiliselt eksponeeritud isik, välja arvatud kohalik poliitiliselt eksponeeritud isik, tema pereliige või lähikondlane;
    • 3) klient on pärit kõrge riskiga kolmandast riigist või tema elu- või asukohast või asukohast makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on kõrge riskiga kolmandas riigis;
    • 4) klient või tehingus osalev isik on pärit kõnealusest riigist või territooriumilt või tema elukoht või asukoht või makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on riigis riik või territoorium, mis usaldusväärsete allikate, näiteks vastastikuste hinnangute, aruannete või avaldatud järelaruanded, ei ole kehtestanud tõhusaid rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteeme, mis on kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega või mida peetakse madala maksumääraga riigiks. territoorium.
  • 7.3. Kohustuslik üksus kohaldab tugevdatud kliendi suhtes võetavaid hoolsusmeetmeid ka siis, kui riskihindamine alusel koostatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise analüüsis tuvastatakse, et majandus- või kutsetegevuse puhul, valdkonna või tegurite puhul on rahapesu või terrorismi rahastamise risk tavalisest suurem.
  • 7.4. Tõhustatud kliendikontrolli meetmeid ei ole vaja kohaldada seoses filiaaliga, kus asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis asuva kohustatud üksuse või enamusosalusega äriühingu tütarettevõtja, mis asub suure riskiga kolmandas riigis, tingimusel et filiaal ja enamusosalusega tütarettevõtja on tütarettevõtja vastavad täielikult kogu kontserni hõlmavatele menetlustele ning kohustatud üksus hindab, et loobumine kohaldada tugevdatud kliendikontrolli meetmeid ei too kaasa suuri täiendavaid riske seoses rahaga rahapesu ja terrorismi rahastamise ohtu.

8. TÄIENDAVAD KLIENDI HOOLSUSKOHUSTUSE TÄITMISE VAHENDID

  • 8.1. Kohustuslik üksus valib täiendavad kliendi suhtes võetavad hoolsusmeetmed, et hallata ja leevendada rahapesu ja terrorismi rahastamise riski, mis on tavapärasest suurem, valib omal äranägemisel ühe või mitu järgmistest hoolsusmeetmetest:
    • 1) isiku tuvastamisel täiendavalt esitatud teabe kontrollimine, mis põhineb usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit täiendavad dokumendid, andmed või teave;
    • 2) täiendava teabe kogumine ärisuhte eesmärgi ja olemuse kohta, tehingu või toimingu kohta ning esitatud teabe kontrollimine täiendavate dokumentide, andmete ja andmete põhjal või teabe põhjal, mis pärineb usaldusväärsest ja sõltumatust allikast;
    • 3) täiendava teabe ja dokumentide kogumine tehingute tegeliku täitmise kohta mis on tehtud ärisuhte raames, et välistada tehingute näiline lubatavus;
    • 4) täiendava teabe ja dokumentide kogumine allika tuvastamiseks ja ärisuhte raames tehtud tehingus kasutatud rahaliste vahendite päritolu kindlakstegemiseks, et välistada tehingute näiline lubatavus;
    • 5) esimese makse tegemine seoses tehinguga konto kaudu, mis on avatud aadressil krediidiasutuses tehingus osaleva isiku või kliendi nimel avatud konto mis on registreeritud või mille tegevuskoht asub Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või riigis, kus Euroopa Parlamendi direktiivis (EL) 2015/849 sätestatud nõuetega samaväärsed nõuded ja nõukogu poolt kehtestatud nõuetega samaväärsed;
    • 6) nõuetekohase hoolsuse meetmete kohaldamine isiku või tema esindaja suhtes, kui viibides isiku või tema esindajaga samas kohas.
  • 8.2. Tõhustatud kliendikontrolli meetmete kohaldamisel peab kohustatud üksus kohaldama ärisuhte jälgimist tavapärasest sagedamini; sealhulgas hindama uuesti kliendi riskiprofiili hiljemalt kuus kuud pärast ärisuhte loomist.

9. KLIENDI ISIKUSAMASUSE KONTROLLIMISE ÜLDPÕHIMÕTTED

  • 9.1. Klient kinnitab esitatud teavet oma allkirjaga.
  • 9.2. Kui sõlmitakse partnerluslepinguid füüsilise isikuga, kes on alaline elanik riigis Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis, on võimalik järgida lihtsustatud identifitseerimismenetlust.
  • 9.3. Enne partnerluse loomist poliitiliselt tundliku isikuga, pereliikmetega poliitiliselt tundliku isiku või tema lähedaste sidusisikutega, siis peab töötaja peaks saama loa juhatuselt, kes otsustab asutamise võimalikkuse üle kliendisuhte ja annab nõuetekohased juhised kliendisuhte edasiseks jälgimiseks.
  • 9.4. Enne juriidilise isikuga partnerluse loomist, kus tegelik tegelik tulusaaja on seotud poliitiliselt tundliku isikuga, poliitiliselt tundliku isiku pereliikmetega või poliitiliselt tundliku isiku perekonnaliikmetega või poliitiliselt tundliku isiku lähedaste sidusisikutega, kes tegutseb lepinguriigi territooriumil Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi või kolmanda riigi territooriumil, peaks töötaja saama loa juhatuselt, kes otsustab kliendisuhte loomise otstarbekuse üle ja annab nõuetekohase juhised kliendisuhte edasiseks jälgimiseks.
  • 9.5. Enne partnerluse loomist poliitiliselt tundliku isikuga, kelle asukoht on kolmas kõrge riskiga riik, kus asutused ei ole võtnud kasutusele piisavaid meetodeid, et vältida raha rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks või see riik ei tee koostööd teiste riikidega selles valdkonnas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonnas, peaks töötaja saama loa alates juhatuselt, kes otsustab kliendisuhte loomise võimalikkuse üle ja annab nõuetekohased juhised kliendisuhte edasiseks jälgimiseks.
  • 9.6. Enne partnerluse sõlmimist juriidilise isikuga, kelle tegevuse suhtes või kelle puhul seoses isikuga, kes neid ametlikult esindab või tegeliku tegeliku kasusaaja puhul on olemas eelnev kahtlus, et eespool nimetatud isikud võivad olla seotud rahapesu või rahapesu rahastamise terrorismiga, peaks töötaja saama loa juhatuselt, kes otsustab kliendisuhte loomise teostatavust ja annab nõuetekohased juhised edasise jälgimise kohta kliendisuhet
  • 9.7. Kui kliendi isikusamasuse tuvastamisel tekib põhjendatud kahtlus, et see ei ole tegutseb enda nimel või omal kulul, peaks töötaja tuvastama isiku isikusamasuse kelle nimel või kulul klient tegutseb.
  • 9.8. Kui isiku, kelle nimel või kulul teine isik tegutseb, isikusamasus ei ole võimalik kindlaks teha. kindlaks teha, siis on töötajal sellisel juhul keelatud tehingut teha. Samuti, töötaja peab viivitamatult teavitama rahapesu andmebürood isiku kavatsusest teha tehingu tegemisest või juba toimunud tehingust.
  • 9.9. Enne pakutava teenuse esmast kasutamist või partnerluse loomist on vaja soovitav kindlaks teha kliendi identiteet, olles temaga füüsiliselt samas kohas.
  • 9.10. Kui kliendi isikusamasuse tuvastamisel tekib kahtlus, peab töötaja küsima täiendavat isikut tõendavat dokumenti, milles on foto, mille alusel on võimalik veenduda, et õige isiku tuvastamine. Dokumendivõltsimise tunnuste kahtluse korral on soovitatav hoida seda, kutsuda politsei abi ja anda kahtluse tekitanud dokument politseiametnikule üle. kasutada turvaametniku või muu isiku abi,kui see on võimalik. Vajalik on esitada aruanne rahapesu andmebüroole selle juhtumi kohta.

10. TEHINGUTE JA KLIENDISUHETE TUVASTAMINE

  • 10.1. Kohustusliku üksuse töötaja kohaldab iga kord enne kliendiga tehingu tegemiseks või ärisuhte loomiseks.
  • 10.2. Kohustatud üksuse töötaja selgitab tehingu eesmärki ja olemust ning ärisuhte loomist.
  • 10.3. Kohustusliku üksuse töötajatel on keelatud teha tehinguid ja sõlmida lepinguid kliendiga, kes keeldub esitamast eelmises punktis nimetatud andmeid, ning samuti kliendiga, kes keeldub andmast kliendiga, kelle puhul töötajal on kahtlus, et ta võib olla varitseja; kui klient ei ole ei esita nõutud dokumente ja vajalikku teavet või kui esitatud dokumentide alusel kahtlustab töötaja, et tegemist võib olla rahapesu või terrorismi rahastamisega.
  • 10.4. Rahapesu andmebüroo kontaktisikut (haldusnõukogu) tuleks teavitada viivitamatult punktis 10.3 osutatud juhtumitest ja nii palju andmeid kliendi osas, mille alusel on võimalik kliendi isikusamasus kindlaks teha hiljem, tuleb tagada.

11. FÜÜSILISE ISIKU ISIKUSAMASUSE KONTROLLIMINE

  • 11.1. Kohustatud üksuse töötaja teeb kindlaks kliendi isikusamasuse ja vajaduse korral ka tema kliendi esindaja isikusamasuse ning samuti järgmise teabe kliendi ja, vajaduse korral kliendi esindaja kohta, tuleb tagada:
    • 1) ees- ja perekonnanimi;
    • 2) isikukood, selle puudumisel sünniaeg ja -koht, nagu samuti elukoht või asukoht;
    • 3) teave selle kohta, kuidas määrata ja kontrollida esindusõigust ja selle ulatust, ka juhul, kui esindusõigus ei tulene seadusest, siis nime dokumendi nimi, mis on esindusõiguse aluseks, selle väljaandmise kuupäev ja nimi selle välja andnud üksuse nimi.
  • 11.2. Kohustatud üksuse töötaja kontrollib punktides 1, 2 ja 3 nimetatud andmete õigsust. punktis 11.1 esitatud andmeid, kasutades sõltumatust ja usaldusväärsest allikast saadud teavet. Juhul, kui tuvastataval isikul on punktis 3 punktis 11.1 nimetatud dokument või sellega samaväärne dokument ja kliendi isikusamasus tuvastatakse ja kontrollitakse selle dokumendi alusel või tehakse kindlaks elektroonilise identifitseerimise alusel või elektrooniliste tehingute alusel, kasutades selleks järeleproovitud vahendeid, mille kehtivusaeg on kindlaks tehtud nende dokumentide alusel, siis on sellisel juhul tegemist ei ole vaja tagada lisateavet nende dokumentide kohta.
  • 11.3. Töötaja teeb koopia lehest, millel on märgitud isikuandmed ja on olemas foto, ning koopia allkirjastab ja dateerib koopia teinud isik.
  • 11.4. Lähtudes isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lõikest 2 ja § 4 lõikest 4, on on lubatud kasutada füüsilise isiku isikusamasuse alusena järgmisi kehtivaid dokumente tõendamiseks:
    • 1) isikutunnistus;
    • 2) digitaalne isikutunnistus;
    • 3) elamisloakaart;
    • 4) Eesti kodaniku pass;
    • 5) diplomaatiline pass;
    • 6) meremehe teenistusraamat;
    • 7) välismaalase pass;
    • 8) ajutine reisidokument;
    • 9) pagulaste reisidokument;
    • 10) meresõidutunnistus;
    • 11) tagastada sertifikaat;
    • 12) tagastamislitsents;
    • 13) Eesti Vabariigis väljastatud juhiluba;
    • 14) välisriigis väljastatud juhiluba, kui omaniku nimi, foto või näo kujutis kujutis, allkiri või allkirja faksijäljend ja sünniaeg või isikliku isikukood on dokumendis märgitud;
  • 15) välisriigis väljastatud reisidokument.

11.5. Kui käesoleva eeskirja punktis 11.4 nimetatud originaaldokumenti ei ole võimalik näha, tuleb esitada notariaalselt tõestatud koopia. dokumendi ja samuti notariaalselt tõestatud või ametlikult kinnitatud koopia dokumendist või teabe muudest sõltumatutest ja usaldusväärsetest allikatest, sealhulgas elektroonilise identifitseerimise vahenditest ja läbi elektrooniliste tehingute kaudu, kasutades sellisel juhul andmete kontrollimiseks vähemalt kahte erinevat allikat, võib kasutada isikusamasuse kontrollimiseks.

  • 12. JURIIDILISE ISIKU ANDMED
    • 12.1. Juriidilise isiku tuvastamiseks peavad esitatud dokumendid sisaldama järgmist:
    • 1) juriidilise isiku nimi või ärinimi;
    • 2) registrikood või registreerimisnumber ja registreerimise kuupäev;
    • 3) direktori, juhatuse või muu organi liikmete nimed juhatust asendava organi liikmete ja nende volituste kohta juriidilise isiku esindamisel;
  • 4) juriidilise isiku telekommunikatsiooni üksikasjad.
  • 12.2. Kohustusliku üksuse töötaja kinnitab, et esitatud andmed on õiged, sealhulgas 1. ja 2, kasutades usaldusväärsest ja sõltumatust allikast pärit teavet. sel eesmärgil. Kui kohustatud üksusel on juurdepääs äriregistrile, mittetulundusühingute registrile, siis peab ta seda tegema. ühingute ja sihtasutuste registrile või välisriigi asjaomaste registrite andmetele, tuleb esitada käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud dokumentide esitamist ei pea nõudma käesoleva jao kliendilt.
    • 12.3. Juriidilise isiku aluseks võivad olla järgmised kehtivad dokumendid isikusamasuse kontrollimine:
    • 1) väljavõte asjaomase registri registreerimiskaardist või registreerimisest sertifikaadist või samaväärsest dokumendist, mille on väljastanud pädev asutus või asutus mitte varem rohkem kui kuus kuud enne taotluse esitamist (kui tegemist on Eestis registreeritud juriidilise isikuga ja filiaaliga Eestis registreeritud välismaise äriettevõtte filiaal);
  • 2) väljavõte asjaomase registri registreerimiskaardist või registreerimisest sertifikaadist või samaväärsest dokumendist, mille on väljastanud pädev asutus või asutus mitte varem rohkem kui kuus kuud enne taotluse esitamist (välismaise juriidilise isiku puhul).
  • 12.4. Kui käesoleva osa punktis12.3 nimetatud originaaldokument ei ole kättesaadav, siis on identne dokument saab kontrollida punktis 3 nimetatud dokumendi alusel, mille on kinnitanud volitatud isik, kes on saanud või notari poolt kinnitatud või ametlikult kinnitatud või muu teabe põhjal, mis pärineb usaldusväärsest ja sõltumatust allikast, sealhulgas elektroonilise identifitseerimise vahenditest ja usaldusteenustest, mis on mõeldud elektrooniliste tehingute puhul, kasutades seega vähemalt kahte erinevat allikat andmete kontrollimiseks sellises juhul.
  • 12.5. Välisriigi juriidilise isiku esindaja peab kohustatud isiku taotlusel tegema järgmist üksuse taotlusel esitada oma volitusi tõendav dokument, mis on kinnitatud notariaalselt või in võrdse menetluse kohaselt ja legaliseeritud või legaliseerimist asendava tunnistusega kinnitatud. (apostille), kui rahvusvahelises lepingus ei ole sätestatud teisiti.
  • 13. TEGELIKU TULUSAAVA OMANIKU TUVASTAMINE
    • 13.1. Juriidilise isiku asutamisel peab kohustatud isik registreerima tegeliku tegeliku kasusaava omaniku. juriidilise isiku tegeliku kasusaaja. Reeglina eeldatakse, et juriidilist isikut esindab juriidiline isik. esindaja või esindusõigust omav isik. Seoses volitustega volikirja ja dokumentide puhul, mis on koostatud välisriigis; tuleb arvestada, et need on peavad olema legaliseeritud või apostilleeritud. Kui tegemist on esindusõigust andva dokumendiga, on vaja selgitada, kas dokumendi välja andnud isikul oli volitus teha seda teha. Juriidilise isiku esindajalt eeldatakse, et tal on teadmised majanduslikest või kutsealasest tegevust, tehingu eesmärki, äripartnereid, kasutatud vahendite allikaid ja päritolu, kasutatud omanike ring ja muud teadmised.
    • 13.2. Kasusaav omanik - füüsiline isik, kes oma mõju ära kasutades teeb tehingu, toimingu, tegevuse, toimingu või sammu või omab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu, tegevuse või sammu üle, tegevuse, toimingu või sammu või teise isiku üle ning kelle huvides või kasuks või kelle arvel on tehtud tehingu, toimingu, tegevuse, toimingu või sammu eest või kelle huvides või huvides tehing, toiming, tegevus või samm tehakse. Äriühingute puhul on tegelik tulusaaja füüsiline isik, kellele juriidiline isik lõpuks kuulub või kes otseselt või kaudselt kontrollib juriidilist isikut. piisava protsendi aktsiate või hääleõiguse või osaluse omamise kaudu, sealhulgas esitajaaktsiate kaudu või kontrolli kaudu muul viisil.
    • 1) Otsene omandiõigus on kontrolli teostamise viis, mille puhul füüsiline isik omab osalus 25 protsenti pluss üks aktsia või üle 25 protsendi suurune omandiõigus ühes äriühingus. Kaudne omandiõigus on kontrolli teostamise viis, mille puhul äriühing, mis on allutatud kontrolli all olev füüsiline isik omab või mitu äriühingut, mis on sama isiku kontrolli all. füüsiline isik omab 25 protsenti pluss üks aktsia või rohkem kui 25 protsenti osalust või rohkem kui üks aktsia. üle 25 protsendi äriühingus.
    • 2) Kui pärast kõigi võimalike identifitseerimisvahendite ammendamist on isik, kes on nimetatud dokumendis käesoleva osa käesolevas jaos ei ole võimalik tuvastada ja ei ole kahtlust, et selline isik on olemas või kui on kahtlusi, kas tuvastatud isik on tegelik tulusaaja, siis füüsiline isik kes on kõrgemal juhtival ametnikul, loetakse tegelikuks tulusaajaks.
    • 3) Kohustatud isik võib pidada tegelikuks tegelikuks kasusaajaks ka isikut, kes teostab kontrolli ettevõtte üle muul viisil, välja arvatud üle 25 protsendi suuruse osaluse omamine kõnealuses ettevõttes. See menetlus kujuneb välja, kui kohustatud üksusel tekib kahtlus, et ülekaalukat kontrolli ettevõtte üle teostab kolmas isik, kelle suhtlemine ettevõttega ei ole võimalik õiguslikult tõestada või on raske tõestada. Sellisel juhul on teave tuleks nõuda nende omanike, partnerite ja muude isikute kohta, kes kontrollivad ettevõtte tegevust juriidilise isiku tegevust või omavad muud olulist mõju.
    • 4) Trusti, tsiviilõigusliku partnerluse, kogukonna või seadusliku kokkuleppe puhul on kasusaaja omanik on füüsiline isik, kes kontrollib ühendust lõppkokkuvõttes läbi otsese või kaudse omandiõiguse kaudu või muul viisil ja on sellise ühingu asutajaks või isikuks, kes on varakogumile vara üle andnud; usaldusisik või haldur või vara omanik; isik vara säilitamist tagav ja kontrolliv isik, kui selline isik on määratud, või soodustatud isik, või kui soodustatud isik või soodustatud isikud on veel määramata, klassi isikud, kelle peamistes huvides selline ühendus on loodud või tegutseb.
    • 5) Kui tegemist on isiku või isikute ühendusega, keda ei ole nimetatud käesoleva määruse punktides 2 ja 6. ei ole nimetatud, võib tegelikuks tulusaajaks määrata juhatuse liikme või liikmed.
  • 6) Kohustatud üksus registreerib ja säilitab andmed kõigi võetud meetmete kohta, et tuvastada tegeliku tulusaaja tuvastamiseks.
    • 7) Kui tegemist on äriüksusega, mille väärtpaberitega kaubeldakse reguleeritud börsil väärtpaberiturul, siis ei ole vaja kindlaks teha selle ärilise ettevõtte tegelikku tegelikku kasusaajat. majandusüksust.
    • 13.3. Juriidilise isiku esindajalt saadud teavet kasutatakse selleks, et tegeliku tegeliku kasusaava omaniku kindlaksmääramiseks.
    • 1) Kohustatud isik analüüsib juriidilise isiku esindaja esitatud dokumente ning nõuab vajaduse korral täiendavaid dokumente ja andmeid, et teha kindlaks juriidiliselt kasulikku juriidilise isiku tegeliku tegeliku kasusaaja(te) kindlakstegemiseks.
    • 2) Kui kohustatud üksusel on kahtlus asjakohaste andmete õigsuse või täielikkuse suhtes teabe kohta, siis peab ta põhjalikult kontrollima esitatud teavet avalikult kättesaadavate allikate teavet, ning vajaduse korral tuleks kliendilt nõuda, et ta esitaks täiendavat teavet.
    • 3) Kui dokumentidest, mille alusel juriidilist isikut asutatud või muudest esitatud dokumentidest, kes on tegelik tegelik tulusaaja, siis on asjaomane andmed tuleb registreerida juriidilise isiku esindaja sõnadest või juriidilise isiku esindaja sõnade või tema isiklikult allkirjastatud kirjaliku dokumendi alusel. On vaja kohaldada mõistlikke meetodeid (teha teha päringuid asjakohastes registrites), nõuda juriidilise isiku aastaaruande esitamist. või muude asjakohaste dokumentide esitamist, et kontrollida teavet, mis on saadud õigussubjekti kohta. sõnadest või käsitsi koostatud dokumendi alusel saadud teavet.
  • 4) Tegeliku tegeliku kasusaava omaniku määramisel tuleb eelkõige tähelepanu pöörata sellele, et äriüksustele, mis on asutatud madala maksumääraga tsoonis, mille õigusvõime on ei ole alati lihtne.
    • 5) Kui muu juriidiline isik on seotud tegeliku tegeliku kasusaava omaniku mõistega kontrollitav juriidiline isik, siis peab kohustatud isik hindama isiku või kliendi riske ja asjakohases järjekorras koguda teavet seoses teise juriidilise isikuga, mis on seotud selle juriidilise isikuga, et teha kindlaks tegelik tegelik tulusaaja.
    • 13.4. Füüsilise isiku tegeliku tegeliku kasusaava omaniku tuvastamine:

1) füüsilise isiku isikusamasuse tuvastamisel on kohustatud isik kohustatud juhul kahtluse korral tuvastama ka füüsilise isiku tegeliku tegeliku kasusaava omaniku tähenduses tuvastada isik, kes kontrollib auditeeritava isiku tegevust;

  • 2) kahtlus tegeliku tegeliku kasusaava omaniku olemasolu suhtes võib tekkida eelkõige siis, kui kliendi suhtes kohaldatavate hoolsusmeetmete rakendamisel tekib kohustatud üksusel kahtlus, et füüsiline füüsiline isik on kallutatud ärisuhte loomisele või tehingu tegemisele. Sellisel juhul peab ta on vaja arvestada, et füüsilist isikut kontrolliv üksus on tegelik tegelik tulusaaja füüsilise isiku tegelik kasusaaja.
    • 14. POLIITILISELT TUNDLIKU ISIKU TUVASTAMINE
    • 14.1. Poliitiliselt tundlik isik on isik, kes täidab avaliku võimu ülesandeid või täidab olulisi avaliku võimu ülesandeid, sealhulgas vabariigi president, riigipea valitsuse liige, minister või ministri asetäitja või ministri abi, parlamendi liige või liige parlamendi sarnase riigiorgani liige, riigikohtu või ülemkohtu liige, riigi riigikontrolör ja keskpanga juhatuse liige, suursaadik, välisasjade eest vastutav isik ja kaitseväe vanemohvitser, riigi haldusnõukogu liige, riigi haldus- või järelevalveasutuse, rahvusvahelise organisatsiooni juhi, juhataja asetäitja ja juhtkonna liige või isik, kes täidab samu ülesandeid, kuid kellel ei ole ametlikku teise või madalama staatuse tase.
    • 1) Kohaliku omavalitsusega poliitiliselt seotud isik on punktis 14.1 nimetatud isik. kes täidab või täitis olulisi avaliku võimu ülesandeid Eestis, teistes riikides, mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid või Euroopa Liidus institutsioonides.
  • 2) Poliitiliselt eksponeeritud isiku perekonnaliige riigi tasandil või poliitiliselt kohalikul tasandil kokkupuutuva isiku abikaasa või isiku, keda peetakse abikaasana riigi tasandil poliitiliselt eksponeeritud isiku või kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku perekonnaliikmeks. riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku või riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku laps, riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku laps või riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku laps. riigi tasandil poliitiliselt eksponeeritud isiku lapse abikaasa või kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku lapse abikaasa või kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku abikaasa või kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku abikaasa või isiku, keda peetakse kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku abikaasaks. riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku või kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku lapseks. ning riigi tasandil poliitiliselt eksponeeritud isiku või kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku vanem ning riigi tasandil või kohalikul tasandil poliitiliselt eksponeeritud isiku vanem. kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isikuks.
    • 3) Lähedane seotud isik on isik, kelle puhul on teada, et ta on seotud juriidilise isiku või juriidilise struktuuriga ja ta on tegelik tegelik kasusaav omanik või kaasomanik koos riigi tasandil poliitiliselt eksponeeritud isikuga või koos poliitiliselt kohaliku tasandi kontaktisikuga või on tihedates ärisuhetes poliitiliselt aktiivse isikuga. riigi tasandil või kohaliku tasandi poliitiliselt aktiivse isikuga ja isikuga, kes on ainus tegelik tegelik tulusaaja või sellise juriidilise isiku õiguslikus raamistikus, mille suhtes ta on on teada, et selle on tõepoolest asutanud riigi tasandil või riigi tasandil poliitiliselt aktiivne isik või kohaliku tasandi poliitiliselt aktiivse isiku kasuks.
    • 14.2. Olukorras, kus majandus- või ametialane tehing või selle sooritamises osaleja ametitoimingu tegemisel on klient või tema tegelik kasusaav omanik poliitiliselt tundlik isik, kes on riiklikul tasandil, riikliku tasandi poliitiliselt aktiivse isiku perekonnaliige või isik, kes on poliitiliselt aktiivne isik või kes on poliitilise taustaga isiku lähedane sidusisik. riiklikul tasandil, siis kohaldab kohustatud isik järgmist kliendi suhtes rakendatavat hoolsuskohustust meetmeid:
    • 1) saab tippjuhtkonnalt heakskiidu partnerluse loomiseks või jätkamiseks ärisuhteid selle isikuga;
  • 2) kohaldab kliendi due diligens meetmete meetodeid, et teha kindlaks päritolu materiaalset rikkust ja nende rahaliste vahendite allikaid, mida kasutatakse partnerlustes või mis on kasutatakse tehingu tegemiseks;
  • 3) jälgib neid partnerlussuhteid tõhustatud viisil klientide nõuetekohase hoolsuse ja teostab korrapäraselt tõhustatud järelevalvet, välja arvatud õiguslikes tingimustes sätestatud juhtudel õigusaktides.
  • 14.3. Kui riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isik ei täida enam talle usaldatud avalikke ülesandeid. talle pandud ülesandeid, siis peab kohustatud üksus vähemalt 12 kuu jooksul arvestama riskidega, et on seotud kõnealuse isikuga ning kohaldada vajalikke ja riskipõhiseid meetodeid, kuni ta on kindel, et riikliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isikuga seotud riske enam ei esine.
  • 14.4. Kohustuslik üksus ei tohi käesolevas osas kirjeldatud kliendi suhtes rakendatavaid hoolsuskohustuse täitmise kontrolli meetodeid kohaldada järgmistel juhtudel riikliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku, tema pereliikmete ja isikute suhtes, kes on tema lähikondsetena, kui ei esine muid asjaolusid, mis viitaksid sellele, et tegemist on muudest, tavalisest suurematest riskidest.
    • 14.5. Kohustuslik üksus peaks kehtestama sisemised menetlusreeglid, mille alusel toimub otsustatakse, kas potentsiaalne klient või kliendi tegelik tegelik tulusaaja on riigi tasandi poliitiliselt silmapaistev isik, maakonna kohaliku tasandi poliitiliselt silmapaistev isik mis on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriik või kolmanda riigi või kes on täidab või täitis talle rahvusvahelistes organisatsioonides määratud avalikke ülesandeid. . kohustatud üksus peaks tuvastama riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isiku lähikondsed ja tema pereliikmed ainult siis, kui nende seos oluliste avalike ülesannete täitjaga on avalikkusele teada või kui kohustatud üksusel on põhjust arvata, et selline seos on olemas.
    • 14.6. Kohustuslik üksus peab kohaldama lisaks kliendi suhtes kohaldatavatele tugevdatud hoolsuskohustuse meetmetele ka järgmisi meetmeid vajalikke kliendi suhtes kohaldatavaid hoolsuskohustuse täitmise meetodeid seoses riigi tasandi poliitiliselt eksponeeritud isikuga sealhulgas järgmisi meetodeid:
      • 1) nõuda kliendilt lisateavet, samuti rakendada kõiki vajalikke meetodeid selleks, et teha kindlaks rikkuse ja raha allikad, mida kasutatakse ärisuhete loomiseks või tehingu tegemisel; https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/kasulikku/;
      • 2) kontrollida andmeid või teha päringuid asjaomastes andmebaasides või avada andmebaasid või teha päringuid või kontrollida andmeid kliendi suhtes või asjakohastele järelevalveasutustele aadressil kliendi asukohas või riigiasutuste ametlikel veebisaitidel. Järgmised andmed peaksid olema kontrollida eelkõige: https://namescan.io/FreePEPCheck.aspx., kohaliku tasandi poliitiliselt eksponeeritud isikut saab kontrollida veebisaitidee veebilehel rahapesu andmebüroo:
      • riikliku tasandi välispoliitiliselt eksponeeritud isikut saab tuvastada NameScan'i abil andmebaasi kaudu:

millel on tasuta juurdepääs või mis tahes tasulises andmebaasis (näiteks Thomson Reuters, MemberCheck jt);

  • kontrollides samas poliitiliselt paljastatud kohaliku tasandi isikut, samuti poliitiliselt riikliku tasandi isiku puhul on vaja teha täiendav kontroll, kasutades selleks Google'i ja ka kliendi päritoluriigi kohalike otsingusüsteemide abil, kasutades selleks sisestades kliendi nime ja sünnikuupäeva nii ladina tähtedega kui ka kasutades kohalikus keeles.
  • 14.7. Otsus luua ärisuhe poliitiliselt eksponeeritud riikliku taustaga isikuga, kes on tasandil peab võtma vastu kohustatud üksuse juhatus, vastutav liige juhatuse liige või kontaktisik. Kui ärisuhe luuakse kliendiga, kes muutub hiljem või hiljem saab teatavaks, et ta või tegelik tegelik kasusaaja on muutunud riigi tasandil poliitiliselt oluline isik käesoleva juhendi mõistes, siis on see vajalik teavitada juhatust, juhatuse vastutavat liiget või kontaktisikut isikule.
  • 15. KÕRGE RISKIGA KOLMANDAS RIIGIS TEGUTSEV ISIK
    • 15.1. Kõrge riskiga riik on kolmas riik, mis direktiivi (EL) 2015/849 alusel on Euroopa Parlamendi ja nõukogu, mis reguleerib rahapesu tõkestamist ja rahapesu terrorismi rahastamise finantssüsteemi ning millega muudetakse resolutsiooni (EL) 648/2012 ja tunnistab kehtetuks ning 2005/60/EL nõukogu ja komisjoni direktiivi (EL) 2006/70/EL (EL lk 141, 05.06.2015, lk 73-117), punkt 9 2. osa, on nende vastuvõetud õigusaktide alusel loetletud kõrge riskiga riigid (14. lisa).
    • 15.2. Kõrge riskiga kolmandate riikide hulka kuuluvad: Afganistan, Bosnia ja Hertsegoviina, Guyana, Iraak, Laos, Laos ja teised riigid. Demokraatlik Rahvavabariik, Süüria, Uganda, Vanuatu, Jeemen, Iraan ja Põhja-Korea.
    • 15.3. Kui kohustatud isik, kes tegutseb äri- või kutsetegevuse käigus tehingu või ametitoimingu tegemisel suhtleb osaleva üksusega, kliendiga, kelle puhul suhtes viiakse läbi ametitoiming või kõrge riskiga kolmandast riigist pärit kliendiga, siis on tuleks kohaldada järgmisi kliendi suhtes kohaldatavaid hoolsusmeetmeid:
    • 1) kliendi ja tegeliku tegeliku tulusaaja kohta täiendava teabe kogumine;
    • 2) täiendava teabe kogumine kavandatava tehingu sisu kohta;
    • 3) teabe kogumine rahaliste vahendite päritolu ja kliendi varanduse kohta ja tegeliku tegeliku kasusaava omaniku kohta;
  • 4) teabe kogumine kavandatud või sõlmitud tehingute põhjuste kohta;

5) kõrgema juhtkonna loa saamine partnerlussuhete loomiseks või jätkamiseks nende jätkamiseks;

  • 6) intensiivistada ärisuhete järelevalvet, suurendades ärisuhete arvu ja sagedust. kohaldatavate kontrollimeetodite arvu ning valides täiendavalt kontrollitavate tehingute parameetrid kontrollimist.
  • 15.4. Lisaks eelnevale võib kohustatud isik kohustada klienti ja nõuda kliendilt kliendilt maksete tegemise hetkel kliendi kontolt, kelle asukoht on Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigis, kohaldada samu meetmeid, mida kohaldatakse ka kolmandate riikide krediidiasutused Euroopa Liidu direktiivi (EL) 2015/849 alusel. Parlamendi ja nõukogu määruse alusel.
    • 16. ÄRISUHETE JÄLGIMINE
    • 16.1. Kohustatud üksus kehtestab põhimõtted, mille alusel jälgitakse ärisuhet, mis on loodud aastal majandus- või kutsetegevuses (edaspidi "ärisuhte järelevalve") vastavalt sisekorraeeskirjadele ja sisekontrolli eeskirjadele.
    • 16.2. Ärisuhte jälgimine peab hõlmama vähemalt järgmist:
    • 1) ärisuhte raames tehtud tehingute kontrollimine, et tagada, et tehingud on kooskõlas kohustusliku üksuse teadmistega kliendist, kliendi tegevuse ja kliendi riskiprofiiliga;
    • 2) asjakohaste dokumentide, andmete või teabe korrapärane ajakohastamine, mis on kogutud seoses kliendi suhtes võetavate hoolsusmeetmete kohaldamisel;

3) tehingus kasutatud rahaliste vahendite allika ja päritolu kindlakstegemine;

  • 4) majandus- või kutsetegevuses, pöörates rohkem tähelepanu tehtavatele tehingutele ärisuhetele, kliendi tegevusele ja asjaoludele, mis viitavad kriminaalsele tegevusele, rahapesule või terrorismi rahastamisele või mis tõenäoliselt on seotud raha rahapesu või terrorismi rahastamisega, sealhulgas keerukatele, suure väärtusega ja ebatavalistele tehingutele ning tehingumustritele, millel ei ole mõistlikku või nähtavat majanduslikku või seaduslikku eesmärki või mis on ei ole tüüpilised antud äritegevuse spetsiifikale. Nende ülesannete täitmisel on vaja kindlaks teha selliste tehingute olemasolu, nende põhjus ja taust, samuti muud teavet, et mõista tehingute tähendust ja sisu ning pöörata suuremat tähelepanu nendele tehingutele;
    • 5) majandus- või kutsetegevuses, pöörates rohkem tähelepanu ärisuhetele või tehingule, mille puhul klient on pärit kõrge riskiga kolmandast riigist või riigist või jurisdiktsioonist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 37 lõikes 4 nimetatud või mille klient on sellise riigi kodanik. riigist või mille puhul kliendi elu- või asukoht või makseteenuse asukoht on makse saaja makseteenuse pakkuja asukoht on sellises riigis või jurisdiktsioonis.
    • 17. ANDMETE REGISTREERIMINE, KONTROLLIMINE JA SÄILITAMINE
    • 17.1. Kohustuslik üksus registreerib tehingu kuupäeva või perioodi ja kirjeldab tehingu sisu. tehingu kirjeldus. Lisaks registreerib kohustatud isik:
    • 1) teave kohustatud isiku keeldumise asjaolude kohta ettevõtte asutamisel suhte või juhusliku tehingu tegemisest;
    • 2) ärisuhte loomiseks või tehingu tegemiseks tehtavast loobumise asjaolud, sealhulgas. juhuslik tehing, tehingus osaleva isiku algatusel või ametitoimingu, ametlikku teenust kasutava isiku või kliendi, kui loobumine on seotud kohustatud üksuse poolt kliendi suhtes võetavate hoolsusmeetmete kohaldamisega;
    • 3) teave, mille kohaselt ei ole võimalik võtta kliendi suhtes hoolsusmeetmeid AML/CFT § 20 lõikes 1 sätestatud infotehnoloogiliste vahendite abil;
  • 4) teave ärisuhte lõpetamise asjaolude kohta seoses kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamise võimatuse tõttu;
  • 5) teave, mis on rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 49 kohase aruandluskohustuse aluseks;
  • 6) tsiviilõigusliku partnerluse, kogukonna või muu õigusliku kokkuleppega tehingute tegemisel, usaldusfond või usaldusisik, asjaolu, et isikul on selline staatus, väljavõte registrikaardist või registripidaja tõend selle registri kohta, kus õiguslik kokkulepe on registreeritud.
  • 17.2. Kohustatud üksus peab säilitama §-des 21, 22 ja 22 nimetatud dokumentide originaalid või koopiad. ja 46 rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel, mis on aluseks isikute tuvastamisele ja kontrollimisele, ning dokumendid, mis on aluseks ärisuhte loomisel, mitte vähem kui viis aastat pärast ärisuhte lõpetamist.
  • 17.3. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamisest tulenevalt peab kohustatud üksus säilitama ka kogu kirjavahetuse, mis on seotud järgmisega ülesannete ja kohustuste täitmist ning kõik andmed ja dokumendid, mis on kogutud ülesannete ja kohustuste täitmise käigus ärisuhte jälgimise kohta, samuti andmed kahtlaste või ebatavaliste tehingute või asjaolude kohta, millest rahapesu andmebüroole ei ole viie aasta jooksul teatatud. aasta jooksul.
  • 17.4. The obliged entity must retain the documents prepared with regard to a transaction on any data medium and the documents and data serving as the basis for the notification obligations specified in § 49 of the AML/CFT for no less than five years after making the transaction or performing the duty to report.
  • 17.5. Kohustuslik üksus peab säilitama dokumente ja andmeid viisil, mis võimaldab ammendavalt ja viivitamata vastata rahapesu andmebüroo päringutele või kooskõlas järgmisega õigusaktide kohaselt muu hulgas teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtute omad, selle kohta, kas kohustatud üksus on või on olnud eelneva viie aasta jooksul ärisuhetes antud isikuga ja milline on või oli selle suhte laad.
  • 17.6. Kui kohustatud üksus teeb isiku tuvastamise eesmärgil päringu koos andmebaasi, mis on osa riiklikust infosüsteemist, on käesolevas punktis sätestatud kohustused loetakse täidetuks, kui teave elektroonilise päringu tegemisest registrisse on reprodutseeritav viie aasta jooksul pärast ärisuhte lõppemist või päringu tegemist tehingust.
  • 17.7. AML/CFT § 31 rakendamisel säilitab kohustatud üksus dokumendi andmed isiku digitaalseks tuvastamiseks ettenähtud andmed, andmed elektroonilise päringu tegemise kohta, et isikut tõendavate dokumentide andmebaasi ning audio- ja videosalvestus isiku tuvastamise menetluse kohta. isiku tuvastamise ja isiku isikusamasuse kontrollimise kohta vähemalt viis aastat pärast äritegevuse lõpetamist. suhtest

17.8. Kohustatud üksus rakendab kõiki isikuandmete kaitse eeskirju, kui ta kohaldab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest tulenevaid nõudeid.

  • 17.9. Kohustatud üksusel on lubatud töödelda isikuandmeid, mis on kogutud programmi rakendamisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil ning andmed peavad olema ei tohi täiendavalt töödelda viisil, mis ei vasta eesmärgile, näiteks turustamise eesmärgil. eesmärkidel.
  • 17.10. Kohustatud üksus esitab isikuandmete töötlemist käsitleva teabe enne ärisuhte loomiseks või juhusliku tehingu tegemiseks nendega. Üldine teave kohustatud üksuse ülesannete ja kohustuste kohta isikuandmete töötlemisel rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil eesmärgil, on esitatud selle teabe hulgas.
  • 18. VASTUTAV JUHATUSE LIIGE JA KONTAKTISIK
  • 18.1. Kui kohustatud üksusel on rohkem kui üks juhatuse liige, nimetab kohustatud üksus ametisse vastutava juhatuse liikme, kes vastutab käesoleva seaduse ja õigusaktide rakendamise eest ning ja selle alusel vastu võetud suuniste eest. Kohustuslik üksus, kes ei ole krediidiasutus või finantseerimisasutus, on kohustatud olema võib määrata rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse alaste ülesannete ja kohustuste täitmise eest vastutava ametniku. Kui ükski ei ole määratud nõuetele vastavuse eest vastutavat ametnikku, täidab nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku ülesandeid juriidilise isiku juhatus, määratud vastutava juhatuse liige, direktori Eesti äriregistrisse kantud välismaa äriühingu filiaali juhataja või füüsilisest isikust ettevõtja.
  • 18.2. Töötaja või struktuuriüksus võib täita järelevalveametniku ülesandeid. Kui struktuuriüksus täidab nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku ülesandeid, peab vastava struktuuriüksuse juht vastutab antud ülesannete täitmise eest. Rahapesu andmebüro ja pädev asutus järelevalveasutust teavitatakse nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku määramisest.
    • 18.3. Ainult isik, kellel on haridus, kutsealane sobivus, võimed, isikliku omadusi, kogemusi ja laitmatut mainet, mis on vajalikud nõuetele vastavuse tagamise ülesannete täitmiseks. võib nimetada järelevalveametnikuks. Nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku ametisse nimetamist koordineerib rahapesu andmebürooga.
    • 18.4. Rahapesu andmebürool on õigus saada teavet nõuetele vastavuse eest vastutavalt ametnikult või nõuetele vastavuse ametikoha kandidaadilt, tema tööandjalt ja riiklikest andmebaasidest, et kontrollida nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku või nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku kandidaadi sobivuse kontrollimiseks. Kui kontrollimise tulemusena rahapesu andmebüroo poolt läbiviidud kontrolli tulemusena selgub, et isiku usaldusväärsus on tema varasemate tegude või tegematajätmiste tõttu kahtluse all, ei saa isiku mainet pidada usaldusväärseks. laitmatu ja kohustatud üksus võib järelevalveametniku töösuhte erakorraliselt lõpetada. töölepingu usalduse kaotuse tõttu. Kui nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku ülesandeid täidab struktuuriüksus, kohaldatakse käesoleva alajao sätteid iga struktuuriüksuse töötaja suhtes.
    • 18.5. Nõuetele vastavuse eest vastutava ametniku ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas:
  • 1) ebatavalistele tehingutele viitava teabe kogumise ja analüüsi korraldamine või rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehingutele või asjaoludele, mis on on ilmnenud kohustatud üksuse tegevuses;
    • 2) rahapesu andmebüroole teatamine rahapesu kahtluse korral või terrorismi rahastamine;
    • 3) muude ülesannete ja kohustuste täitmine, mis on seotud nõuete täitmisega. RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE TÕKESTAMISE NÕUETEGA.
    • 18.6. Järelevalveametnikul on õigus:
    • 1) teostab tehinguid ja jälgib selle vastavust riigi õigusaktidele. Eesti Vabariigi ja käesoleva juhendi nõuetele;
    • 2) saada andmeid ja teavet, mis on vajalikud nõuetele vastavuse tagamise ülesannete täitmiseks ametnikule;
  • 3) teeb ettepanekuid teatiste esitamise protsessi korraldamiseks, mis käsitlevad kahtlaste ja ebatavaliste tehingute kohta;
    • 4) nõuda, et kohustatud üksuse struktuuriüksus kõrvaldaks mõistliku aja jooksul rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete rakendamisel tuvastatud puudused;
    • 5) saada väljaõpet kohapeal.
    • 18.7. Kontaktisik võib edastada teavet või andmeid, mis on talle teatavaks saanud seoses ainult seoses rahapesu kahtlusega:
  • 1) Rahapesu andmebüroo;
  • 2) asutus, kes viib läbi uurimist seoses kriminaalasjaga;

3) kohus kohtumääruse või kohtuotsuse alusel.

  • 18.8. Iga kohustatud üksuse töötaja peab teavitama kontaktisikut kõigist keeldumisjuhtumitest, kui ta keeldub ärisuhete loomisest rahapesu andmebürokraatia ja terrorismi rahastamise tõkestamise, rahapesu kahtluse või ebatavalistest tehingutest, jooksvast lepingust erakorraliselt keeldumise juhtudest.
  • 18.9. Kui majandus- või kutsetegevuse käigus on tuvastatud asjaolud, mille puhul tunnused viitavad kuritegelikul teel saadud tulu kasutamisele või terrorismi rahastamisele või mille puhul kohustatud üksus kahtlustab või teab, et tegemist on rahapesu või terrorismi rahastamisega, peab kohustatud üksus peab sellest viivitamatult teatama rahapesu andmebüroole pärast seda, kui ta on tuvastanud tegevuse või faktide tuvastamise või pärast kahtluse(1. lisa)ja finantsinspektsiooni poolt antud juhiste saamist. rahapesu andmebüroo, milles kahtlustatakse terrorismi rahastamise tehinguid. (2. lisa).
  • 19. KOHUSTUS TEATADA RAHAPESU JA TERRORISMI RAHASTAMISE KAHTLUSEST
  • 19.1. Kui kohustatud üksus tuvastab majandus- või kutsetegevuses kutsealase tegevuse, kutsealase tegevuse või kutsealase teenuse osutamist tegevus või asjaolud, mille tunnused viitavad järgmiste vahendite kasutamisele kuritegelikul teel saadud tulu või terrorismi rahastamisele või sellega seotud kuritegude toimepanemisele või selle katsele või mille puhul kohustatud üksus kahtlustab või teab, et tegemist on rahapesuga või terrorismi rahastamist või sellega seotud kuritegude toimepanemist, peab kohustatud üksus sellest teatama komisjonile. rahapesu andmebüroole viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul pärast seda, kui on tuvastatud tegevuse või faktide või pärast kahtluse saamist. Eespool nimetatut kohaldatakse ka juhul, kui ärisuhet ei ole võimalik luua, tehingut või toimingut ei saa teha või teenust ei ole võimalik pakkuda, ning rahapesu andmebüroo §-des 42 ja 43 nimetatud asjaolude ilmnemisel.
  • 19.2. Kohustatud üksus, välja arvatud krediidiasutus, peab viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul päeva pärast tehingu tegemist, teavitab rahapesu andmebürood igast teada saadud tehingust, mille puhul rahaline kohustus on suurem kui 32 000 eurot või samaväärne summa muus vääringus, ja mille puhul teostatakse sularahas, olenemata sellest, kas tehing tehakse ühe või mitme maksena. seotud makseid kuni ühe aasta jooksul. Krediidiasutus teavitab Finantsinspektsiooni andmebüroo viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast tehingu sooritamist. igast üle 32 000 euro suurusest sularahatehingust, mille puhul krediidiasutus ei ole tehingus osaleva isikuga ärisuhetes.
  • 19.3. Kohustuslik üksus esitab rahapesu andmebüroole viivitamata kogu teabe mis on kohustatud üksuse käsutuses ja mida rahapesu andmebüro nõudis oma päringu käigus.
  • 19.4. Käesolevas jaos nimetatud aruandekohustus ei kehti muude õigusteenuse osutajate suhtes. teenuseosutaja, raamatupidamisteenuse osutaja või nõustamisteenuse osutaja raamatupidamis- või kui nad hindavad kliendi õiguslikku olukorda, kaitsevad kliendi esindamist kohtus, asutusesiseses või muus sellises menetluses, sealhulgas kui nad nõustavad klienti küsimuses, mis on menetluse algatamist või ennetamist, olenemata sellest, kas teave on saadud varem, menetluse ajal või pärast seda.
    • 19.5. Kui kohustatud üksus kahtlustab või teab, et terrorismi rahastamine või rahapesu või seotud kuritegude toimepanemisest, on tehingu või ametialase toimingu tegemine või sellega seotud ametlike teenuste osutamine tuleb edasi lükata kuni aruande esitamiseni, mis on nimetatud käesolevas jaos nimetatud aruande esitamist. Kui tehingu edasilükkamine võib tekitada märkimisväärset kahju, ei ole see võimalik tehingu tegemata jätmine või võib see takistada võimaliku rahasüüdlase tabamist. rahapesu või terrorismi rahastamist, tehakse tehing või ametitoiming või tehakse osutatakse ametlikku teenust ja esitatakse aruanne rahapesu andmebüroole. seejärel.
    • 19.6. Vajaduse korral annab rahapesu andmebüro kohustatud üksused tagasisidet oma aruandluskohustuse täitmisest ja saadud teabe kasutamisest.
    • 19.7. Aruandekohustuse täitmise koht ja vorm:
    • 1) lepinguriigi rahapesu andmebüroole esitatakse aruanne, mis käsitleb Euroopa Majanduspiirkonna lepingu alusel, mille territooriumil kohustatud üksus oli on asutatud, kus asub või kus ta osutab teenust;
  • 2) aruanne esitatakse rahapesu andmebüroo veebivormi kaudu või läbi X-tee teenuse kaudu;
  • 4) nõuded rahapesu andmebüroole esitatava teate sisule ja vormile ja teate esitamise juhised kehtestab minister määrusega valdkonna eest vastutava ministri määrusega.
    • 19.8. Kohustuslik üksus, kohustusliku juriidilise isiku struktuuriüksus, juhtorgani liige ja töötajal on keelatud teavitada isikut, tema tegelikku kasusaajat, esindajat või kolmandat isikut nende kohta rahapesu andmebüroole esitatud aruandest, sellise aruande esitamise plaanist või aruandluse toimumisest, samuti rahapesu andmebüroo poolt tehtud ettekirjutusest, mis põhineb §§ rahapesu andmebüroo §-des 57 ja 58 või kriminaalmenetluse algatamisest. Pärast ettekirjutuse tegemist rahapesu andmebüroo poolt esitatud teabe täitmist, võib kohustatud isik teavitada isikut, et rahapesu andmebüroo on piiranud isiku konto kasutamist või et muu piirangu on kehtestatud.
    • 19.9. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud eespool nimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui teabe esitamisel:
    • 1) pädevad järelevalveasutused ja õiguskaitseasutused;
    • 2) krediidiasutused ja finantseerimisasutused omavahel, kus nad on osa samasse kontserni;
  • 3) asutused ja filiaalid, mis kuuluvad samasse kontserni kui isik, kes on nimetatud punktis käesoleva paragrahvi lõikes 2, kui kontsern kohaldab kontsernisiseseid menetlusreegleid ja põhimõtteid vastavalt rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 15;
  • 4) kolmas isik, kes tegutseb kohustatud isikuga samas juriidilises isikus või struktuuris kes on muu õigusteenuse osutaja, raamatupidamisteenuse osutaja või nõustamisteenuse osutaja raamatupidamisteenuste või maksustamise valdkonnas ja mille puhul juriidiline isik või struktuur on samad omanikud ja juhtimissüsteem, mille puhul järgitakse ühiselt nõudeid.
  • 19.10. Eespool nimetatud keeldu ei kohaldata teabevahetuse suhtes olukorras, kus kui tegemist on sama isiku ja sama tehinguga, mis hõlmab kahte või enamat kohustatud üksust. mis on krediidiasutused, finantseerimisasutused, täitevametnikud, pankrotihaldurid, audiitorid, advokaadid või muud õigusteenuse osutajad, raamatupidamisteenuse osutajad või teenuseosutajad, kes osutavad raamatupidamis- või maksustamisalaste nõustamisteenuste osutajad, kes asuvad mõnes Euroopa Liidu lepinguriigis. majanduspiirkonna lepingus või riigis, kus direktiivi (EL) 2015/849 nõuetega võrdsed nõuded on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu õigusaktidega, tegutsevad samal kutsealal ja nende ametisaladuse hoidmiseks rakendatakse Eestis kehtivate nõuetega võrdseid nõudeid ja isikuandmete kaitsele.

19.11. Kui muu õigusteenuse osutaja, raamatupidamisteenuse osutaja või nõustamisteenuse osutaja raamatupidamis- või maksustamisalaste teenuste osutaja veenab klienti hoiduma õigusvastastest tegudest, on ta ei loeta käesolevas jaos sätestatud keelu rikkumiseks.

  • 19.12. Käesolevas jaos reguleeritud teabevahetus tuleb säilitada kirjalikult või vormis, mis on esitatud kirjalikult reprodutseeritavas vormis järgmise viie aasta jooksul ja teave esitatakse pädevale järelevalveasutusele selle nõudmisel.
  • 20. RAHVUSVAHELISTE SANKTSIOONIDE RAKENDAMINE
    • 20.1. Rahvusvaheliste sanktsioonide siseriikliku kehtestamise eesmärk ja rakendamine on kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga rahu säilitamine või taastamine, ennetada konflikte ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut, toetada ja tugevdada demokraatiat, järgida õigusriigi põhimõtteid õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja rahvusvahelist õigust ning saavutada muid ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärke. Käesolevate suuniste kohaldamisel tähendab rahvusvaheline sanktsioon Euroopa Liidu ühist välispoliitikat. meede, mis ei ole seotud relvajõudude kasutamisega ja mille kehtestamise on otsustanud Euroopa Liit, ÜRO, muu rahvusvaheline organisatsioon või riigi valitsus. Vabariigi poolt eespool nimetatud punktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks.
    • 20.2. Rahvusvahelise sanktsiooni objektiks on:
  • 1) riik, teatav territoorium, territoriaalne üksus, režiim, organisatsioon, ühendus või rühmitus, kelle suhtes on seadusega ettenähtud meetmed, mis käsitlevad karistuste kehtestamist rahvusvahelisi sanktsioone rakendatakse;
    • 2) füüsiline või juriidiline isik, asutus, tsiviilõiguslik ühing või mis tahes muu üksus, mis on otseselt nimetatud rahvusvahelise õiguse kehtestamist või rakendamist käsitlevas seaduses sanktsioonide suhtes ja kelle suhtes võetakse selles sätestatud meetmeid.
    • 20.3. Isik, kellel on erikohustused, on:
    • 1) krediidiasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
    • 2) valuutavahetusteenuse osutaja rahavahetuse seaduse tähenduses. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
    • 3) e-rahaasutus makseasutuste ja e-raha seaduse tähenduses asutuste seaduse tähenduses;
    • 4) makseasutus makseasutuste ja e-raha seaduse tähenduses asutuste seaduse tähenduses;
    • 5) alternatiivse maksevahendi teenuse osutaja Money'i tähenduses rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses;
    • 6) kindlustusandja ja kindlustusvahendaja kindlustustegevuse tähenduses seaduse tähenduses;
    • 7) fondivalitseja ja aktsiaseltsina asutatud investeerimisfond äriühinguna investeerimisfondide seaduse tähenduses;
    • 8) kliendihaldur;
    • 9) väärtpaberiarveldussüsteemi liige ja investeerimisühing väärtpaberiarveldussüsteemi seaduse tähenduses väärtpaberituru seaduse tähenduses;
    • 10) hoiu- ja laenuühing hoiu- ja laenuühingute seaduse tähenduses;
  • 11) muu finantseerimisasutus krediidiasutuste seaduse tähenduses;
    • 12) välisriigi teenuseosutaja abranch, mis on registreeritud Eesti äriregistris. registrile, mis osutab sama liiki teenust, mis on nimetatud asutustele punktis käesolevas punktis nimetatud teenuseid.
    • 20.4. Õigusteenuseid osutav isik, kellel on erikohustused, on kohustatud kasutama kõiki samu meetodeid nagu teised erikohustusi täitvad isikud, kuid neil on õigus keelduda kohaldada sisemisi menetlusreegleid ja kontaktisiku määratud kontrollist. Isikud, kellel on erikohustustega, kes tegelevad teenuste osutamisega, loetakse ka teisteks isikuteks, kes osutavad muid õigusteenuseid,kliendi nimel finants- või kinnisvaratehingu puhul ja kliendi kulul, andes korralduse tehingu kavandamiseks või teostamiseks või teostavad kutsetegevust, mis on seotud:
    • 1) kinnisvara või ettevõtte või äriühingu aktsiate ostmine või müümine;
    • 2) kliendi raha, väärtpaberite või muude varade haldamine;
    • 3) pangakontode või väärtpaberikontode avamine või haldamine;
  • 4) vajalike rahaliste vahendite hankimine asutamiseks, toimimiseks või haldamiseks ettevõtte asutamiseks;
  • 5) usaldusfondi, äriühingu või mis tahes muu fondi asutamine, toimimine või haldamine sellist liiki üksus.
  • 20.5. Rahvusvaheliste õigusnormide kehtestamist või rakendamist käsitleva õigusakti jõustumisel füüsiline ja juriidiline isik võtab meetmeid, et täita kohustusi, mis on võetud seoses sellest tulenevaid kohustusi ning peavad näitama üles nõuetekohast hoolsust, et tagada õigusakti eesmärgi saavutamine. rahvusvahelise finantssanktsiooni eesmärgi saavutamise tagamiseks ja väldivad sanktsiooni rikkumist. Füüsiline ja juriidiline isik, kes kellel on kahtlusi või kes teab, et isik, kes on ärisuhetes või teeb tehinguid või viib temaga läbi menetlust, samuti isik, kes kavatseb luua ärisuhteid, teha temaga tehingut või teostada temaga menetlust, on rahvusvahelise finantssubjektiks. sanktsioon, teavitab viivitamata rahapesu andmebürood selle isiku tuvastamisest. rahvusvahelise finantssanktsiooni objektist, selle kahtluse ja võetud meetmetest.
  • 20.6. Oma majandus- või kutsetegevuses peab isik, kellel on erikohustused, tegema järgmist. erilist tähelepanu isikule, kes on ärisuhetes või teeb tehinguid või teostab temaga, samuti selle isiku tegevusele, kes kavatseb luua äritegevuse suhetele, tehingu tegemisele või temaga menetluse läbiviimisele ning asjaoludele, mis viitavad võimalusele, et isiku suhtes kohaldatakse rahvusvahelisi finantssanktsioone.
  • 20.7. Isik, kellel on erikohustused, peab regulaarselt järgima veebilehte, mille on kindlaks määranud rahapesu andmebüroo ja peab viivitamata võtma seaduses sätestatud meetmeid, mis käsitlevad kohustuste kehtestamist või rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamist, et tagada rahvusvahelise finantssanktsiooni rahvusvahelise finantssanktsiooni eesmärgi saavutamise tagamiseks ja rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise vältimiseks. sanktsiooni vältimiseks.
  • 20.8. Rahvusvaheliste finantseeskirjade kehtestamist või rakendamist käsitleva õigusakti jõustumisel sanktsiooni, selle muutmise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse lõppemise korral võib isik, kellel on erikohustused või isik, kellel on tema poolt volitatud isik kontrollib viivitamata, kas isik, kellega ta on äritegevuses suhetes või teeb tehingut või sooritab toimingut, samuti isik, kes kavatseb luua ärisuhteid, teha tehingut või sooritada toimingut, on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, kelle suhtes kohaldatakse finantssanktsioon on kehtestatud, muudetud või lõpetatud.
  • 20.9. Kui rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist või rakendamist käsitlev akt on tunnistatakse kehtetuks, kaotab kehtivuse või seda muudetakse selliselt, et rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise sanktsiooni rakendamine rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekti suhtes lõpetatakse täielikult või osaliselt, lõpetab isik, kellel on konkreetsed kohustused, meetme rakendamise, et ulatuses, mis on sätestatud rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist või kohaldamist käsitlevas õigusaktis. sanktsiooniga.
    • 20.10. Isik, kellel on erikohustused, kehtestab töökorra kirjalikus vormis. või kirjalikus vormis, mida saab reprodutseerida rahvusvaheliste finantseeskirjade rakendamiseks. sanktsiooni ja käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise ning järelevalve korra kohta täitmise üle ning määrab rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise eest vastutava isiku. finantssanktsiooni, kelle kontaktandmed ta edastab järelevalveasutusele.
    • 20.11. Rahvusvaheliste sanktsioonide seaduse alusel peavad isikud, kellel on erikohustused, täitma täiendavaid kliendi suhtes kohaldatavaid hoolsusmeetodeid, et selgitada välja, kas rahvusvahelised sanktsioonid on vajalikud. Selleks on eespool nimetatud isikud kohustatud:
    • 1) rakendama partnerluse loomisel ja partnerluse sõlmimisel täiendavaid kliendi hoolsuskohustuse täitmise meetmeid. tehinguid klientidega ja seoses tehingu asjaoludega (sealhulgas ka seoses seoses tehingu teise osapoolega);
    • 2) krediidi- ja finantseerimisasutused peavad pöörama tähelepanu kaubanduse rahastamisele seoses kõigi tehingute suhtes kõikides asjaoludes osapoolte ja asjaolude (sh kaupade) suhtes, tagades rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamise;
    • 3) järgivad oma tegevuses teavet rahvusvaheliste sanktsioonide ja asjakohaste nimekirjade kohta finantsteabeüksuse veebisaidil;
    • 4) aruanne majandussanktsioonide subjekti tuvastamise ja kohaldamise kohta, mis käsitleb selle alusel majandussanktsioonide kohaldamise kohta rahapesu andmebüroos;
    • 5) majandussanktsioonide objektiga seotud kahtluse korral koguda täiendavaid teavet (sealhulgas kliendilt);
    • 6) juhul, kui majandussanktsioonide subjekti suhtes säilib kahtlus või asjaolude ka tehingu teise osapoole suhtes, pärast täiendavate andmete kogumist teavet, teatada kahtlusest (ka juhul, kui lisateavet ei ole võimalik saada koguda) rahapesu andmebüroole ning keelduda tehingu jätkamisest ja/või alates partnerluse loomisest;
    • 7) teavitab rahapesu andmebürood partnerluse loomisest keeldumisest või tehingu tegemisest, kui tehingust keeldumise põhjuseks oli võimalik osalemine režiimis, mis on rahvusvahelise majandussanktsiooni all oleva isiku, riigi, tehingu või kaup, millel tehing põhineb;
    • 8) teavitab rahapesu andmebürood asjaoludest, kui on kahtlus, et klient on otseselt või kaudselt rahvusvaheliste majandussuhete subjekti kontrolli all;
    • 9) omab majandussanktsioonide kohaldamiseks vajalikke menetlusreegleid ja kontaktisikut;
    • 10) jälgida majandussanktsioonide kehtestamist;
    • 11) kindlustada andmed, mis on seotud majandussanktsioonide kahtlusega ja andmed, mis on seotud asjakohase kontrolliga;
    • 12) rahvusvaheliste sanktsioonide subjekti kehtestamisel on vaja kehtestada meetodid, mida kohaldatakse selle isiku suhtes sanktsioonide kehtestamisel. On vaja kindlaks määrata täpne sanktsioon, mida kohaldatakse isiku suhtes, järgides õigusakti, kus kohaldatavad meetodid on kirjeldatud, et tagada meetmete kohaldamise õiguspärasus ja korrektsus;
  • 13) kõik teised isikud peavad näitama üles kogu oma hoolsust, et kohaldada rahvusvahelisi sanktsioonid oma tegevuse käigus.Füüsiline ja juriidiline isik, kellel on kahtlusi või kes teab et isik, kes on ärisuhetes või teeb tehingut või viib läbi menetlust temaga, samuti isik, kes kavatseb luua ärisuhteid, teha tehingu või teha temaga menetlust läbi viia, on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, peab teatab viivitamata rahapesu andmebüroole, et tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelisest finantssanktsioonist, selle kahtlusest ja võetud meetmetest;
    • 14) Rahapesu andmebüroo kinnitab sõnumi kättesaamist ja kontrollib, kas kas majandussanktsioonide subjekt on õigesti kindlaks tehtud ja kas kliendi nõuetekohane hoolsus on kas meetmeid kohaldati õiguspäraselt, kohe või hiljemalt kahe tööpäeva jooksul.
    • 20.12. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuste täitmisel võib isik kellel on erikohustused, kogub ja säilitab järgmised andmed:
    • 1) kontrollimise aeg;
    • 2) kontrolli teostanud isiku nimi;
  • 3) kontrolli tulemused;
  • 4) võetud meetmed.
  • 20.13. Kui konkreetset kohustust omav isik või tema poolt volitatud isik kahtleb, kas isik, kellel on ärisuhted või kes teeb temaga tehingu või viib läbi menetluse, samuti isik, kes kavatseb luua ärisuhteid, teha tehingu või teostada toimingut koos tema suhtes kohaldatakse rahvusvahelist finantssanktsiooni, küsib ta lisateavet. kõnealuselt isikult selle isiku tuvastamiseks. Kui isik, kes on ärisuhetes või teeb tehinguid või sooritab toiminguid isikuga, kellel on erikohustused, samuti isik, kellel on kes kavatseb luua ärisuhteid, teha tehinguid või sooritada toiminguid, keeldub esitamast lisateavet või on võimatu selle abil tuvastada, kas isik on kohustatud tegema rahvusvaheline finantssanktsioon, isik, kellel on erikohustused, või tema poolt volitatud isik või tema esindaja keeldub tehingu tegemisest või toimingu sooritamisest, võtab seaduses sätestatud meetmed, mis käsitlevad rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamise või rakendamise kohta ning teatab sellest viivitamata rahapesu andmebüroo oma kahtlustest ja võetud meetmetest.
  • 20.14. Rahvusvaheliste finantsmeetmete kehtestamist või rakendamist käsitleva õigusakti jõustumisel sanktsioonide kehtestamise või kohaldamise korral võtavad kohustatud üksuse töötajad meetmeid, et täita kohustusi, mis tulenevad sellest tulenevate kohustuste täitmist ja peavad näitama üles nõuetekohast hoolsust, et tagada järgmiste eesmärkide saavutamine rahvusvahelise finantssanktsiooni eesmärgi saavutamist ja väldivad sanktsiooni rikkumist.
  • 20.15. Kohustatud üksuse töötaja, kellel on kahtlusi või kes teab, et klient, kes tegutseb äris suhetes või teeb temaga tehingut või viib läbi menetlust, samuti isik, kes kes kavatseb temaga ärisuhteid luua, temaga tehingut teha või menetlust läbi viia, on on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, teatab sellest viivitamata rahapesu andmebüroole selle isiku tuvastamisest, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelisest finantssanktsioonist, selle kahtlusest ja võetud meetmetest.
  • 20.16. Oma majandustegevuses peavad kohustatud üksuse töötajad pöörama erilist tähelepanu sellele, et isikule, kes on ärisuhetes või teeb tehingut või viib läbi menetlust koos kohustatud isiku töötajaga, samuti selle isiku tegevusele, kes kavatseb luua äritegevust. temaga tehinguid sõlmida või menetlust teostada, ning asjaoludele, mis viitavad sellele, et võimalusele, et isik on subjektiks rahvusvahelisele finantssanktsioonile.
  • 20.17. Kui kohustatud üksuse töötajal või tema poolt volitatud isikul on kahtlusi, kas temaga ärisuhetes olev isik või temaga tehingu tegemine või menetluse läbiviimine, samuti isikul, kes kavatseb luua ärisuhteid, teha tehingu või teostada toimingut koos tema suhtes kohaldatakse rahvusvahelist finantssanktsiooni, küsib ta lisateavet. kõnealuselt isikult selle tuvastamiseks ja teatab kohustatud üksuse juhatusele, et nõuab lisateavet isiku kohta, kelle suhtes on tekkinud kahtlus.
  • 20.18. Kui isik, kes on ärisuhetes või teeb tehinguid või sooritab toiminguid koos kohustatud isikuga, samuti isik, kes kavatseb luua ärisuhteid, teha tehinguid või teostada toimingut, keeldub lisateabe esitamisest või on võimatu tuvastada selle abil kui isik on rahvusvahelise finantssanktsiooni subjekt, kohustatud üksus või isik või tema volitatud isik keeldub tehingu tegemisest või toimingu sooritamisest, võtab meetmed, mis on sätestatud rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist või rakendamist käsitlevas õigusaktis sätestatud meetmed ja teavitab sellest viivitamata rahapesu andmebüroole oma kahtlustest ja võetud meetmetest. https://www.sanctionsmap.eu/#/main; 20.19. Kui rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist või rakendamist käsitlev seadus tunnistatakse kehtetuks, kaotab kehtivuse või seda muudetakse selliselt, et rahvusvahelise finantssanktsiooni rakendamise seoses rahvusvahelise finantssanktsiooni objektiga lõpetatakse täielikult või osaliselt, kohustatud üksuse töövõtja lõpetab meetme rakendamise ettenähtud ulatuses. rahvusvahelise finantssanktsiooni kehtestamist või kohaldamist käsitlevas õigusaktis sätestatud ulatuses. https://www.politsei.ee/et/organisatsioon/rahapesu/finantssanktsiooni- subjekti-otsing-ja-muudatused-sanktsioonide-nimekirjas/.

20.20. Euroopa Liidu sanktsioonid riikide vastu on leitavad veebisaidil:

  • Euroopa Liidu ja ÜRO sanktsioone, mis puudutavad teemasid, saab kontrollida veebilehel rahapesu andmebüroo veebisaidil:
  • 21. MENETLUSNORMIDE TÄITMISE JÄLGIMINE
  • 21.1. Rahapesu andmebüro ja/või muud pädevad asutused ja institutsioonid, kes on saanud selleks loa teostavad järelevalvet kohustusliku üksuse juhatuse tegevuse üle. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest ning selle alusel antud õigusaktidest tulenevate nõuete üle.
    • 21.2. Kohustusliku üksuse juhatus, juhatuse vastutav liige või kontaktisik, kui see on olemas, jälgib kohustatud üksuse töötajate nõuete täitmist. mis tulenevad AML/CFT-st ja selle alusel antud õigusaktidest.
    • 21.3. Kohustusliku üksuse töötajate pädevus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ja terrorismi rahastamise vastase võitluse ning selle alusel välja antud õigusaktidega:
  • 1) kooskõlas rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning selle alusel antud õigusaktide nõuetega, aadressil toimingute, sealhulgas kliendi nõuetekohase täitmise kohaldamisega seotud toimingute teostamise ajal hoolsusmeetmetega, ainult need töötajad, kes on volitatud kohustatud üksuse juhatuse poolt või juhatuse vastutava liikme poolt ja kes on põhjalikult tutvunud asjakohaseid õigusakte, pädevate asutuste väljaantud teavet ja käesolevat käsiraamatut, ning kellel on põhjalikud teadmised rahapesu ja turukontrolli kohaldamisest, on õigus tegutseda ja võtta meetmeid. dikatsioonid seoses ärisuhete loomisega;
    • 2) kohustatud üksuse töötajad ja struktuuriüksuste juhid suhtlevad küsimustes ja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest ning selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel eelkõige kontaktisikuga ja tema äraolekul juhatuse vastutava liikmega. Juhatuse vastutaval liikmel on alati õigus teostada järelevalvet järgmiste isikute tegevuse üle isiku, struktuurijuhi ja kontaktisiku üle;
      • 21.4. Kohustusliku üksuse töötajate ja struktuuriüksuste põhikohustused juhtide kohustused seoses klientide nõuetekohase hoolsuse kontrollimisega rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil on järgmised:
      • 1) Kohustatud üksuse töötajad ja struktuuriüksuste juhid on kohustatud rangelt järgima:
      • Rahvusvaheliste sanktsioonide seadus (LIS);
      • Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (AML/CFT);
      • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849;
      • rahapesu andmebüroo ja muude pädevate asutuste juhised ja juhised. asutused;
    • sisemised protseduurireeglid ja sisekontrolli nõuded, mille on kehtestanud kohustatud üksuse juhatus;
  • kohustatud üksuse juhatuse asjakohased ja seaduslikud korraldused, kohustusliku üksuse juhatuse juhatuse vastutav liige ja kontaktisik;
    • 2) juhul, kui töötajal (või struktuuriüksuse juhil) oli kahtlus, kas mis tahes kliendi hoolsuskohustuse meetodi või sellega seotud kriteeriumi täitmine (või kas tehing või partnerluse loomine oli lubatud) - töötaja (või struktuuriüksuse juhi üksuse juht) on kohustatud viivitamatult pöörduma oma vahetu juhi (või struktuuriüksuse juhi) poole. üksuse juhile, kontaktisikule, juhatuse vastutavale liikmele) koos asjakohase taotlusega ja peatada tehing või partnerlussuhted enne sellele vastuse saamist taotlusele või saada korraldusi, kuidas käimasolevas olukorras edasi toimida.
      • 21.5. Kohustuslik üksus kehtestab järgmise sisekontrollisüsteemi, mis põhineb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning selle alusel välja antud õigusaktide alusel ning teostab kontrolli nende protseduurireeglite ja sisekontrolli nõuete rakendamise üle:
      • 1) jälgib ja kontrollib kohustatud üksuse töötajate tööd:
      • töötaja struktuurijuht;
    • töötaja struktuurijuhi puudumisel vastutav liige juhatuse liige ja/või kontaktisik;
      • töötaja on kohustatud esitama kõik vajalikud andmed, mis on seotud kliendi isikuandmeid ja temaga loodud partnerlussuhteid, sealhulgas kliendi isiklikke andmeid. andmeid, andmeid kliendiga tehtud tehingu kohta, meetodite kohaldamise tulemusi ja muu oluline teave struktuurijuhile või tema volitusel kliendikontrolli tulemuste ja juhatuse vastutavale liikmele ja/või kontaktisikule, hiljemalt hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast andmete kogumist ja kliendi suhtes kohaldatava nõuetekohase auditeerimise lõpetamist. hoolsusmeetmete rakendamise lõpetamine;
    • 2) kohustusliku üksuse struktuurijuhi tegevuse üle teostab järelevalvet ja kontrollib kohustatud üksuse juhatuse vastutav liige ja/või kontaktisik:
      • kohustatud üksuse struktuuriüksuse juht on kohustatud esitama kogu asjakohase teabe mis on kogutud tema enda või tema struktuuriüksuse töötajate poolt ja mis käsitleb kohustatud üksuse klientide isikuid ja nende loodud ärisuhete olemust, asjaomasele kontaktisikule või juhatuse vastutavale liikmele vähemalt kord aastas. kuus;
    • 3) kohustusliku üksuse kontaktisiku tegevust, kui see on olemas, jälgitakse ja kontrollitakse juhatuse või nõukogu vastutav liige:
      • kontaktisik jälgib kohustusliku üksuse töötajate poolt kogutud asjakohaseid andmeid ja struktuuriüksuse juhi poolt kohustusliku üksuse klientide identiteedi ja loodud partnerlusega ning tagab nende turvalisuse vastavalt asjakohastele rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõudeid ning käesolevas juhendis esitatud juhiste alusel. Kontakt isik esitab asjakohased aruanded kohustatud üksuse juhtkonna vastutavale liikmele. juhatusele kord kvartalis;
  • 4) jälgitakse kohustatud isiku juhatuse vastutava liikme tegevust ja kontrollib juhatus või erandkorras juhatuse üldkoosolek. aktsionäride või isiku, struktuuriüksuse või asutuse poolt, kes oli alaliselt või ajutiselt aktsionäride üldkoosolek on määranud:
  • 2.13. Kohustusliku üksuse kõrgem juhtkond tähendab ametnikku või töötajat, kellel on piisavalt teadmised asutuse rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist ja piisavad teadmised rahapesu ja terrorismi rahastamise riskist ning piisav kõrgema ametikohaga, et võtta vastu otsuseid, mis mõjutavad tema riskipositsiooni, ning ei pea igal juhul kuuluma juhatuse liige.
  • 21.6. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisest tulenevate kohustuste täitmiseks on kohustatud üksuse kontaktisik isik, juhatuse vastutav liige või juhatus on kohustatud olema teavitama ettevõtte töötajaid perioodiliselt õigusaktide muudatustest ja uutest lähenemisviisidest, mis on järelevalveasutuste, kohustatud üksuse tegevusest, riskihinnangute muutustest ja kriteeriumide muutustest teatavate klientide või kliendirühmade puhul, muudatustest lühi- või pikaajalistes ettevõtte doktriinist või üksikutest seisukohtadest ja suundadest (vastavalt turuolukorrale, in vastavalt poliitilisele ja majanduslikule olukorrale, seoses järelevalveasutuste korralduste järelevalveasutuste jne).
  • 21.7. Rahapesu tõkestamise ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmetest tulenevate kliendi hoolsuskohustuste rikkumine, mittejärgimine juhatuse vastutava liikme korralduste täitmine, juhatuse või kontaktisiku, või rahapesu andmebüroo teavitamata jätmine rahapesukahtlustest või terrorismi rahastamisest kas otse või struktuuriüksuse juhi kaudu, on piisav alus, et algatada distsiplinaarmenetlus töötaja ja/või struktuuriüksuse juhi suhtes. ja töösuhte lõpetamiseks.

21.8. Kohustusliku üksuse juhatus peab tagama, et piisavad ressursid on eraldatud järgmistes valdkondades et tagada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise ning käesoleva juhendi nõuete täitmine ning et töötajad, kes kes on seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmisega, tegutsevad ainult tingimusel, et nad on on täielikult kursis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete ja käesolevate suuniste nõuetega.

21.9. Kohustatud üksus ei ole kohustatud tegema siseauditit, välja arvatud juhul, kui seda nõuab juhatuse vastutav liige, juhatus või üldkoosolek või üldkoosolek aktsionäride poolt või kui siseauditi läbiviimist nõuab seadus.

  • Kõnealused sisekorraeeskirjad ja sisekontrolli eeskirjad, mis käsitlevad rahapesu vältimist rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohta võeti vastu ja kiideti heaks 01.12.2019 otsusega juhatus.
  • LISAD
  • 2. Kliendi riskitaseme hindamise mudel.
  • 3. Risk ja oht, mis tuleneb kohustatud üksuse tegevusest.
  • 4. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus, RT I, 17.11.2017, 38.
  • 5. Rahvusvaheliste sanktsioonide seadus, RT I, 17.11.2017, 39.
  • 6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849.
  • 7. Rahapesu andmebüroole esitatud aruande vorm ja sisu ning juhend selle täitmiseks, RT I, 01.12.2017, 20.
  • 8. Rahapesu andmebüroole esitatud aruande vorm.
  • 9. Juhend finantsteabeüksusele esitatava aruande täitmiseks.
  • 10. Rahapesu andmebüroo juhend rahvusvaheliste sanktsioonide kohaldamise kohta.
  • 11. Rahapesu andmebüroo soovitatavad juhised, millega kehtestatakse tõendid rahapesu kohta.
  • 12. Rahapesu andmebüroo soovitatavad juhised, millega kehtestatakse tõendid terrorismi rahastamise kohta.
  • 13. Vastu võetud Euroopa Nõukogu komisjoni otsus (EL) 2016/1675, [kuupäev]. 14.07.2016, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 nõukogu, kus määratakse täpselt kindlaks kõrge riskiga kolmandad riigid, kus on strateegilised puudujäägid.
  • 14. Loetelu välisriigi ametnikest, kelle tõestatud volikiri on võrdne Eesti notari volikirjaga tõestatud volikiri, RT I, 10.11.2010, 5.

Eripakkumine uutele kasutajatele

Registreeru kohe ja sinu kolm esimest tehingut viiakse lõpule ilma komisjonitasuta.

Alusta kauplemist